Perearst õpetab: milliste haigussümptomite ilmnedes peaksid kindlasti arsti poole pöörduma?

 (21)
Kosmeetika, meik, meikimine, ilu, välimus
Kosmeetika, meik, meikimine, ilu, välimusFoto: Vallo Kruuser

Inimesed saavad enamasti omal käel aru, kui tegemist on tõsisema tervisehädaga. On aga arvukalt olukordi, mille puhul peab kiiresti reageerima ning abi otsima. Perearst Eero Merilind jagab juhiseid, kuidas ära tunda sagedamini esinevad ja ohtlikumad juhtumid ning annab nõu, kuidas sel juhul toimida.

Kõrge palavik

Sügistalvel on viiruste kõrgperiood ja esimeseks sümptomiks tõsisema probleemi kohta on kõrge palavik (38-39 kraadi) ja kui see 3- 5 päeva jooksul alandavate ravimite abil ei lange , siis on vaja konsulteerida pereõe või perearstiga. Kopsupõletik, gripp ja külmetus on sageli üsna sarnaste sümptomitega, mistõttu on haigestunul neid raske eristada ja endale õiget diagnoosi panna. Täpse ravi määramiseks tuleks kuulata kopse, vajadusel teha vereproov ja röntgen.

Järjepidev oksendamine või kõhulahtisus

Äge haigus, mis kiiresti ja järsku algab, on norwalki viirus. Nii väikelastel kui ka täiskasvanutel avaldub see ootamatu oksendamise või kõhulahtisuse näol. Tavaliselt peetakse põhjuseks toidumürgitust, ent sümptomite ilmnemisel tasub siiski kahtlustada norwalki viirust. Tõsisemat kõhulahtisust võib põhjustada veel ka rotaviirus. Väikelaste puhul oleks tulla eriti hoolas ja kindlasti kuulata pereõe või perearsti nõuannet. Mitmeid tunde kestnud vaeguste korral vajatakse tavaliselt haiglaravi.

Seotud lood:

Vinduv väsimus

Inimesed suhtuvad küll oma tervisesse tähelepanelikult, aga arsti visiidile tuleks mõelda ka siis, kui tuntakse end pikema aja kestel ilma selge põhjuseta väsinuna. See on selge viide, et tervis on nõrgaks muutunud. Pikalt vinduv jõuetus võib osutada algavale kopsupõletikule, aneemiatele või mõnele muule tõsisemale haigusele.

Ebamäärased või väga intensiivsed valud

Kõik ebamäärased ja suhteliselt tugevad valud rindkere piirkonnas peaksid inimese valvsaks tegema. Kui on tegu järsku tekkinud tugeva valuga rindkeres või südames, võib kahtlustada ka südamelihase infarkti. Valusid rindkeres põhjustavad samuti roietevaheliste närvide põletikud, kuid need ei ole eluohtlikud.

Kui valu annab tunda alakõhu paremas pooles ning tugevneb kiiresti, ei tohi ära unustada pimesoole põletiku võimalust. Ka neerukivid, kõrva- ja hambapõletikud tekitavad tugevaid valusid.

Kõhuvalude korral ei ole mõistlik pikka aega valuvaigisteid manustada, sest nende mõju peidab ära haiguse sümptomid ja arstidel on seetõttu raskem põhjusele jälile jõuda. Mõnikord on kõhuvalud ägedad protsessid ning siis on vajalikud uuringud ja kiire reageering. Kõhuvalu tekitaja avastamine võib väga kaua aega võtta.

Kukkumised ja traumad

Iga trauma või vigastuse korral tuleks teada esmaabivõtteid või kui need ei meenu, siis konsulteerida häirekeskusega numbril 112

Tähelepanelik tasuks olla ka laste kukkumiste suhtes ja lapsi tasub kukkumise järel teatud perioodi vältel jälgida, kuna tõsisemad tagajärjed võivad ilmneda hoopis hiljem. Kui laps päevase kukkumise tõttu hakkab öösel oksendama või kaebab peavalu, tuleks pöörduda traumapunkti. Jäseme traumade korral, kui valu ikkagi ei kao, tuleks samuti arstil valutav koht lasta üle vaadata.

Muutused liigutustes

Kui kõnehäire tekib järsku, pool nägu vajub ära või käsi või jalg ei liigu (eriti tuleks seda tähele panna kõrge vererõhuga inimestel), võib kahtlustada insulti. Sellistel puhkudel tuleb esimesel võimalusel helistada perearsti ööpäevasele nõuandetelefonile 1220.

Haigla erakorralise meditsiini osakonda või kiirabi poole tuleks pöörduda ka siis, kui on tekkinud rütmi- ja tasakaalu häired ning need ligemale poole tunni jooksul ei kao. Juhul, kui antud häired on kestnud pikalt ja seda eriti vanemate inimeste puhul, on oluline probleemis selgust saada. Enamalt jaolt tehakse elektrokardiogramm, mõõdetakse vererõhku ja vastavalt tulemustele otsustakse, kuidas edasi tegutseda.

Ootamatu verejooks

Loe veel

On haigusi, mille puhul peab kiiresti reageerima ja on selliseid, mille puhul on mõistlik paar päeva kodus puhata. Üldjuhul järsku tekkinud või tugevad verejooksud eeldavad kohest tegutsemist olenemata sellest, millises piirkonnas need on tekkinud. Tavaliselt verejooksud niisama ei teki ning põhjused tasuks kindlasti välja selgitada.

Õhupuudus

Kui kurdetakse pikema aja vältel kestnud õhupuuduse või seesmise n-ö vilisemise üle, võib olla põhjuseks kopsuhaigus (astma, krooniline bronhiit, kopsupõletik) või südamehaiguse ägenemine. Sellises olukorras on soovitatav oma perearsti poole pöörduda. Eelpool mainitud probleemide lahendamiseks vajab inimene kindlasti abi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare