Perearst selgitab: miks gripp sel aastal eriti jõhkralt murrab ja kellele viirus eluohtlikuks osutuda võib

 (1)

Perearst selgitab: miks gripp sel aastal eriti jõhkralt murrab ja kellele viirus eluohtlikuks osutuda võib
Panthermedia, Scanpix

Uurisime Valvekliiniku perearst Ingmar Lindströmilt, kes kuuluvad sellesse rühma, kelle jaoks gripp võib eluohtlikuks osutuda ning kuidas ennast nakatumise eest kaitsta.

Maailma Terviseorganistatsiooni andmetel põhjustab gripiviirus iga-aastaselt 3-5miljonit tõsiste tagajärgedega haigestumist ning 250-500 tuhat surma.

Gripiviiruseid on kolme tüüpi — A, B ja C, milledest esimesed põhjustavad hooajalisi gripiepideemiaid, C-gripp pole reeglina sama ohtlik, kui teised kaks. A-tüüp ründab nii loomi kui ka inimesi (viirus võib üle kanduda loomalt inimesele), kuid B-gripp piirdub vaid inimestega.

A-gripiviirus jaguneb veel omakorda alatüüpideks. Nende alatüüpide varieeruvuse tõttu aastast aastasse, aga ka kiire arengu/muundumisvõime tõttu on gripiviiruse suhtes keeruline pikaajalisi kaitseplaane teha, mis väljendub iga-aastases vajaduses vaktsineerida end gripiviiruse suhtes, sest eelmisel aastal ringelnud viirus on oma olemust/alatüüpi muutnud ning immuunsüsteemi jaoks on tegemist uue viirusega, mis võib kiirelt levida ning põhjustada epideemiaid. Kurikuulsaim on Spanish Flu, mis sada aastat tagasi tappis pea iga viienda nakatanu ehk 3-5% kogu maailma rahvastikust (kuni sada miljonit inimest ehk rohkem kui Esimene Maailmasõda)!

Haigustekitaja levib peamiselt õhu kaudu, näiteks haigestunu aevastamisel eralduvate pisarate kaudu, mis sisaldavad suurel hulgal viiruseid. Need satuvad seni tervete inimeste limaskestadele hingamisteedes, kus nakatuvad uued rakud ja algab viiruste levik, sest viirus suudab toota aina uusi ja uusi koopiaid endast ja nakkus levib ümberkaudsetele rakkudele/kudedele eelkõige hingamisteede limaskestadel, millede kaitsefunktsioon nõrgeneb ning seeläbi on ka teistel haigustekitajatel, näiteks kopsupõletikku tekitavatel bakteritel kergem rünnata haigestunud organismi. Sealt edasi võib areneda „veremürgitus“ ning surm… Kaitsereaktsioonina üritab haigestunud köhimise ja aevastamise teel viiruse hingamisteedest eemaldada ja sellega algab uus nakatumise ring, kus õhku paisatakse suurel hulgal viiruseid, mis võivad läheduses olijaid nakatada. Õhus levib viirus kuni 2 meetri kaugusele, aga ta võib olla nakkusohtlik mitmete tundide jooksul ka erinevatel pindadel (näiteks ukselink), kustkaudu levib edasi uute ohvriteni.

Loe veel

Seotud lood:

Kõrge riski gruppi kuuluvate (vanurid, alla 5 aastased lapsed, rasedad ning teatud krooniliste haigustega inimesed) jaoks võivad gripi tagajärjed olla väga tõsised, isegi letaalsed.

Ameerika Ühendriikides on sel hooajal gripi tõttu surnud kaks korda rohkem inimesi kui eelmisel aastal samal perioodil, nende seas ka lapsed, kellede üldseisund võib väga kiiresti halveneda. Terviseameti (14.märtsil ilmunud) andmetel on „gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 45 inimest, neist 41 olid vanuses 65 ja enam. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet.

Üks põhjus, miks gripp sel aastal sedavõrd laastavaks on osutunud, on viiruse alatüüp, mis suudab kiirelt levida ja ohtlikke komplikatsioone põhjustada. Lisaks on arvatud, et välja töötatud vaktsiini efektiivsus on jäänud loodatust madalamaks.

Siiski on riskigruppi kuuluvatel ning nendega lähedaselt seotud inimestel soovitatav ennast gripi suhtes vaktsineerida — see on efektiivseim viis tõsiste tagajärgede vältimiseks, sest vaktsineerimata on tõsiste tagajärgede risk oluliselt kõrgem.

Haigena köhides ja aevastades katke suu ja nina varrukaga ja/või ühekordseid salvrätte; oluline on ka käte pesu/desinfektsioon. Üldseisundi halvenedes on soovitatav pöörduda tervishoiuasutusse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare