Perearst selgitab: nohused lapsed võivad lasteaias käia, kui nad on puhanud ja end igal muul moel hästi tunnevad

 (35)

Perearst selgitab: nohused lapsed võivad lasteaias käia, kui nad on puhanud ja end igal muul moel hästi tunnevad
Pilt on illustreerivPanthermedia, Scanpix

Igal sügisel tõstavad häält lapsevanemad, kes on häiritud, et teised vanemad toovad lasteaeda oma tatiseid lapsi. Näiteks meile kirjutas üks väga pahane ema, et juba esimesel lasteaiapäeval ilmusid kohale tatiste ninadega põngerjad ja nüüd ongi terve rühm haige. Avaldame perearst Karmen Jolleri kommentaari tatiste laste probleemile.

Tatised lapsed võivad lasteaias käia, muidugi eeldusel, et laps on puhanud ja end igal muul moel hästi tunneb, kirjutab Joller Facebookis.

Arst seletab oma väite ka põhjalikult lahti:

Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid (nn külmetushaigused) on paratamatus, millega puutub kokku iga inimene varem või hiljem. Viirused, bakterid, seened ehk pisikud on meie igapäevaelu lahutamatu osa, millega immuunsüsteem peab hakkama saama juba esimestest eluminutitest alates. Elu jooksul suhtleme paljude inimestega, kelle kaudu me puutume kokku üha uute ja uute pisikutega. Iga uue kokkupuute puhul loob immuunsüsteem spetsiifilised antikehad,mille abil organismi kaitsta, luuakse nö immuunmälu. Mida “rumalam” immuunsüsteem, seda kergemini organism haigestub.

Väikelapseeas loetakse normaalseks haigestumise sageduseks 1 kord kuus 10 kuu jooksul aastas ja korraga kuni kolm nädalat. Teisisõnu: normaalse immuunsüsteemiga 2-3-aastane laps on terve kahel suvekuul ja üks nädal kõikidel teistel kuudel. Tavaliselt on sagedamini haige laps, kes on äsja hakanud lasteaias käima, st tema immuunsüsteem puutub äkki kokku väga paljude võõraste pisikutega. Sagedamini ongi haiged lapsed oma esimesel ja teisel lasteaia-aastal.

Loe veel

Seotud lood:

Viirusinfektsioonid on nakkavad juba enne sümptomite teket. Samuti on paljud infektsioonid nakkavad ka pikka aega pärast paranemist. Sümptomite kestuse, ninast tuleva eritise ega millegi muu järgi ei ole võimalik öelda, kas infektsioon on nakkav. Väiksematel lastel on väiksemad kuulmekäigud, ninakäigud, bronhid — seetõttu on neil ka kergemad tekkima tüsistused nagu näiteks keskkõrvapõletik, kõripõletik ja bronhiit.

Nn külmetushaigustele muutub vastuvõtlikuks nõrgestatud organism: väsinud, näljane või muul moel ebamugavust tundev laps. Näiteks liiga külm või liiga kuum keskkond (sh tuleb arvestada ka riietust) võib soodustada viirusinfektsioonide levikut. Ja vähem tähtis ei ole ka emotsionaalne seisund — pikaajaline emotsionaalne stress ei võimalda immuunsüsteemil adekvaatselt reageerida.

Seega: jälgi, et:
- laps sööks mitmekülgselt (vähemalt viis looduslikku värvi igas toiduportsjonis, tervislik toiduvalik),
- laps saaks piisavalt magada (teda ei pea hommikuti jõuga voodist välja kiskuma, ta ärkab ise ja on rõõmsas tujus),
- lapse riietus oleks ilmastikuga sobiv,
- laps saaks piisavalt ja eakohaselt liikuda,
- laps õpiks oma emotsioonidega toime tulema, õpiks olema õnnelik.

Lapse immuunsüsteemi “õpetab” ka vaktsineerimine. Kord aastas peaks kogu pere end ka gripi vastu vaktsineerima, et oma pere väiksemaid kaitsta. Väga oluline on ka lasteaia töötajate vaktsineerimine gripi vastu.

Kui märkad hommikul, et laps on ebatavaliselt väsinud, on see piisav põhjus, et ta koju jätta või talle vähemalt lühike lasteaiapäev (koolipäev) võimaldada.

Kui Sinu lapsel tekivad sageli tüsistused või on tal muid terviseprobleeme, siis tuleks kindlasti arstiga sellest rääkida. Võimalusel võiks selline laps käia lasteaias lühemaid päevi või panna ta väiksemasse rühma. Sellise lapse puhul on väga oluline, et pere ja teda ümbritsevad lapsed (rühmakaaslased, koolikaaslased, õpetajad) oleksid korralikult vaktsineeritud, eriti gripi vastu.

Ja ära unusta, et köha ja nohu ei ole ainult viirushaiguste sümptomid. Sul ei ole õigust otsustada võõra lapse terviseseisundi üle.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare