Perekoolis vaktsineerimisloengus käinud naine: see on lihtsalt üks suur ajupesu

Naistekas on sel nädalal luubi all vaktsineerimine. Avaldasime artikli arstitudengitest, kes perekoolides vaktsineerimisloenguid pidamas käivad. Avaldatud loo peale võttis meiega ühendust kahe lapse ema, kes ka loengusse sattus ja selles sügavalt pettuma pidi.

Ma käisin ühes sellises vaktsineerimisloengus, millest te loo tegite. Ma ei ole küll kunagi olnud vaktsineerimisvastane, aga ausalt — ega need tudengid just eriti asjalikku ja usutavat muljet ei jätnud. Küsisin neilt nii seda, et miks tekitab vaktsiin lapsel palavikku kui ka seda, et miks ei räägita julmadest kõrvalnähtudest nagu oksendamine ja valu. Kõik minu küsimused said ühese vastuse: “Palavik on võrreldes difteeriaga tühiasi ja üldse — kõigil seda ei tekigi. Sa pead oma last vaktsineerima ja JUTUL LÕPP!”

Usaldusväärsus katkes pärast seda, kui küsisin rotaviiruse vaktsiini kohta, mida on vähe uuritud ja miks kõikide tüvede vastu tegelikult ei kaitse. Paljudel titadel kusjuures tekivad sellest kõrvalnähud — olgu selleks siis kõhukinnisus, -lahtisus või -valu. Vastuseks paluti mul lihtsalt tagasi tõmmata ja mitte liialdada.

Mulle ja ühele isale, kes seal loengus oli, jäi mulje, et need tudengid kas ei tea või ei oska vastata ebameeldivatele küsimustele või siis tulid eesmärgiga konkreetne ajupesu teha ja olid juba ette meelestatud, et kui mingid siuksed küsimused tulevad, siis järelikult on esitajateks mingid ajupestud idioodid ja pole üldse mõtet vastatagi.

Pean ütlema, et selline ajupesu mõjub pigem antireklaamina kui julgustusena. Mõelge selle peale.

Vastab EAÜSi vaktsineerimise töögrupp:

Meil on kahju, et vaktsineerimisloengus käinud ema ei saanud oma küsimustele selliseid vastuseid nagu ootas. Kuna puudub info nii konkreetse loengu toimumiskuupäeva kui –koha suhtes, ei ole meil võimalik konkreetset situatsiooni täpsemalt hinnata. Küll aga oleme saadud tagasiside kõigile lektoritele edastanud.

Loengutes osalevad peamiselt inimesed, kelle eesmärgiks on vaktsineerimisalast infot saada. Samas on ka kuulajaid, kes on kindlad oma vaktsineerimisvastases veendumuses, ning see muudab küsimustele vastamise tihti keeruliseks. Oleme iga loengu lõpus jaganud kuulajatega oma kontaktmeili — nii saavad loengus osalejad saata meile kirjalikult küsimused, mis loengu ajal vastuseta jäid, ning vastame neile tagantjärele. Teeme tihedat koostööd Tartu Ülikooli infektsioonhaiguste arstidega ning toetume oma vastustes kaasaegse meditsiini tõdele.
Siinkohal vastame ära teie kirjas välja toodud küsimused.

Miks tekitab vaktsiin lapsel palavikku ja miks ei räägita julmadest kõrvalnähtudest nagu oksendamine ja valu?

Sagedasemad vaktsiinide kõrvaltoimed on süstekoha valulikkus, punetus ning turse esinemine süstekohas. Mõnel lapsel võib vaktsineerimise järgselt tõusta palavik, kuna organism on tutvumas enda jaoks uue haigustekitaja komponentidega. Selline kehatemperatuuri tõus on osa immunsüsteemi reaktsioonist, mis näitab, et inimese kaasasündinud immunsüsteem teeb tööd. Soovitame lapsevanematel paratsetamooli küünlad osta, mida vajadusel palaviku alandamiseks manustada.

Rotaviirusvaktsiini manustamise järgselt on kirjeldatud oksendamist ja toidu tagasiheidet või seedehäireid. Kindlasti ei tohiks aga seetõttu rinnaga toitmisest loobuda.

Valu hindamine imikutel, kes rääkida ei saa on raske. On imikuid, kes ei pane süsti saamist tähelegi. Mõned on pärast süsti saamist rahutud, mida võib seostada valuga. Noorukitel ja täiskasvanutel on süstekoha valulikkus kõige sagedasem reaktsioon.

Räägime antud kõrvaltoimetest ka loengus ning nende esinemissagedus, sh eelnevalt mainitud kõrvaltoimete iga-aastane statistika on avaldatud Ravimiameti koduleheküljel.

Rotaviiruse vaktsiini on vähe uuritud ning paljudel titadelt tekivad kõrvalnähud (kõhukinnisus, kõhulahtisus, valu). Miks ei kaitse see kõikide tüvede vastu?

Rotaviiruse vastast vaktsiini on uuritud juba üsna kaua. Enne kui vaktsiin laiema kasutuseni jõudis, on uuritud tema efektiivsust. CDC kliiniliste uuringute andmetel on leitud, et esimese eluaasta jooksul hoiab rotaviirus ära raskeid infektsioone 85-98% juhtudest ning kokku suudab vaktsiin vältida ca 74-87% kõikidest rotaviirusnakkuse juhtudest. Ei tohi unustada, et rotaviirusest tingitud dehüdratatsiooni sureb igal aastal ca 450 000 last — tõsi küll, seda pigem arengumaades, kus meditsiini kättesaadavus on halvem. Eestis saavad tõsisemad rotaviiruse juhtumid tavaliselt haiglas raske dehüdratatsiooni tõttu tilkinfusioon-ravi.

Rotaviirusvastane vaktsiin ei mõju kõikidele serotüüpidele. Eestis kasutatavates Rotateq ja Rotarix vaktsiinides on näidatud efektiivsus viie kõige sagedasema serotüübi vastu. On kindlaks tehtud, et isegi kui vaktsineeritud laps nakatub vaktsiinis mitteesineva serotüübiga, on haigusilmingud vaktsineerimata lastega võrreldes oluliselt kergemad.