Väldi edaspidi neid asju:

1. SUHKRUSTATUD SÖÖGID JA JOOGID: vältima peaks suhkruga karastusjooke nagu Coca-Cola, limonaadid, kaljad, energiajoogid jne. Rafineeritud magus: kommid, küpsised, suure suhkru sisaldusega kondiitri tooted. Kohvi ja teed tarbida soovitavalt ilma suhkruta. Valgest nisujahust tooteid tarbida minimaalselt. Eelistada mitmeviljatooteid, kaera, tatra ja rukkijahu.

2. ALKOHOL: tavalise inimese keha ei suuda kasutada enegiaks alkoholis sisalduvaid kaloreid ja kõik see talletub rasvana meie kehas. Nädalavahetuse peod ohtrate kokteilide, siidri ja õllega võivad nurjata kõik selle, mida nädala sees läbi treeningute ja toitumise olid juba saavutanud.

3. TRANSRASVAD: sünteetilised rasvad, mida leidub rohkesti margariinides, krõpsudes, friikartulites jne. Poes käies jälgi, et ostaksid ikka võid, mitte margariini. Enamus kiirtoidust: friikartulid, burgerid, chipsid jne sisaldavad palju transrasvu, sünteetilisi maitsetugevdajaid ja säilitusaineid, mis lisaks kõhu kasvatamisele tekitavad ka ülitugevat sõltuvust sellise toidu suhtes.

4. PASSIIVSUS: vähene füüsiline aktiivsus on tänapäeva istuva elustiili juures oluline teema. Skeleti lihased on meie teine süda, mis aitavad kehas verd liikuma panna. Mida vähem koormame lihaseid, seda suurem koormus jääb südamele. Lülita oma treeningplaani erinevad treeninguliigid, see aitab vältida tüdimust ja hoiab vaimu värskena.

5. MAHLAD: enamus poes müüdavatest mahlajookidest, nektaritest sisaldavad olulisel määral suhkrut. Eelistada tuleks nö tavalist mahla, aga sellega pole ka mõtet liialdada (max. 1-2 klaasi päevas) Võimaluse korral peaks siiski eelistama puhast vett. Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad mingil määral suhkrut ning meil puudub vajadus seda suhkruga jookide näol veel lisaks manustada.

6. KIUDAINETEVAENE TOIT: kiudaineid sisaldavad vaid taimsed toiduained, millest suurimad kiudainete allikad on täisteratooted, kaunviljad, pähklid ja seemned ning ka puu-ja köögiviljad. Kiudained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mis aitavad hoida seedimise korras. Kiudainete vaene toit võib põhjustada rasvumist, kolesterooli taseme tõusu ja suurendada riski haigestuda II tüübi diabeeti ning käärsoolevähki

7. STRESS: stressis oleva inimese keha toodab hormoone, mis soodustavad paksuks minemist. Stressihormoonil kortisoolil, on otsene mõju kehakaalu tõusule. Looduses on näiteks loomadel ohtlikes stressiolukordades kaks varianti: võitle või põgene, mõlema variandi puhul neutraliseeritakse läbi kehalise aktiivsuse verre paisatud ained. Tänapäeva ühiskonnas jääb inimestel paraku see kõik allasurutud vormis oma kehasse.

8. KEHV UNI: unetuse korral ei suuda inimene hommikuks korralikult välja puhata. Ta on mures oma unetuse tagajägede pärast, see tekitab stressi ja on ka kaalutõusu põhjuseks. Stress omakorda põhjustab unetust, tekib justkui suletud ring, mis jällegi takistab olemast füüsiliselt aktiivne.

9. EBAÕIGED DIEEDID: proteiinivaesed dieedid ja näljutamine viivad selleni, et kaalulangus küll saavutatakse, kuid mitte rasvaprotsendi vähendamise aga lihasmassi kadumise arvelt. Tekib nn. “peenike aga pekine” keha, mis on kõike muud kui hea tervise näitaja.

10. PÄEVA TUGEVAIM EINE TOIMUB ÕHTUL, 2-3 tundi enne magamaminekut. Tüüpiline kiire elutempo stsenaarium: hommikul piirdutakse minimaalse einega, pigem tass kohvi. Lõuna ajal tuleb meelde, et soovitakse kaalus alla võtta ning süüakse tagasihoidlikult väike supp või pool praadi. Õhtul koju jõudes on nälg sedavõrd kuhjunud, et süüakse valimatult suur kogus toitu ja sinna lisaks veel ka kõvasti magusat. Sellise söömisharjumuse puhul pole võimalik ka korraliku trenni juures suurest kõhust vabaneda.