Põhjaliku uuringu tulemused: neli põnevat väidet une kohta. Tõde või müüt?
Oled just roninud peaaegu püstloodis kaljut pidi mäetippu ja vaatad sealt alla orgu. Äkki lükkab tuuleiil sind mäeveerelt alla. Sa sirutad käed ja jalad laiali ning hakkad liuglema alla. Õhulennu ajal tunned, et ei kuku vabalt allapoole, vaid keegi otsekui kannaks sind. Sa ei kuku enam, vaid võid lennata kui lind.
Tegelikkuses ei suudaks sa loomulikult oma allasööstu peatada. Nüüd aga magad turvaliselt oma voodis ja näed und ning ehk oled sellest juba arugi saanud. Kui oled nende õnnelike seas, kes teadvustab seda endale, võid anda hirmutavale allakukkumisele uue suuna ning sinu õhulend lõpeb kivide asemel pehmel rannaliival. Paraku enamus meist ei taju seda, et näevad und.
Uneuuringud üritavad aru saada, kuidas mõjutavad unenäod inimeste enesetunnet. Ka see, milliseid unenägusid nähakse, huvitab uurijaid.
Neli väidet une kohta. Tõde või müüt?
1. Absoluutselt kõik inimesed näevad unenägusid — MÜÜT
Austrias tehtud uuringute kohaselt väitis peaaegu kolmandik uurimisalustest, et nad ei näe iialgi unenägusid või kui näevad, siis haruharva. Põhjuseks võib olla see, et unenäod ei jää meelde.
Unenägusid nähakse kiire ehk paradoksaalse (REM) une staadiumis.
Kõikidel normaalselt magavatel inimestel esineb REM staadiumi uni. Ent selles, kas kõik näevad sel ajal ka unenägusid, ei saa 100% kindel olla.
2. Kõikidel inimestel on raske unenägusid mäletada — MÜÜT
Kui ärgata äkki keset unenägu ja püüda meenutada, mida äsja nähti, siis on sageli päris võimatu kõiki üksikasju meelde tuletada. Paljud tunnevadki, et unenäod kaovad ärgates jäljetult. Mõned aga mäletavad neid päris üksikasjalikult.
On leitud uusi andmeid selle kohta, mis eristab unustajaid mäletajatest. Uuringute kohaselt toimub nendel, kes suudavad unenägusid hästi mäletada, une ajal vilgas tegevus aju selles osas, mis ärkvelolekul keskendab tähelepanu ümbritsevatele ärritajatele. Seega võib kerge unega inimesel olla lihtsam oma unenägusid mäletada.
3. Ka pimedad näevad unenägusid — TÕDE
Isegi siis, kui ollakse sünnist saadik pime, võib näha unenägusid. Selle tulemuseni jõuti taanlaste uuringute põhjal, kus võrreldi normaalselt nägijate ja sünnist saadik pimedate unenägusid. Pole midagi üllatavat selles, et nägijate unenägudes on muudki kui pildipõhine materjal. Ent hämmastav on see, et 21% pimedatest näeb visuaalseid ja tavaliselt ka värvilisi unenägusid. Pimedate unenäod on küll sageli ähmasemad ja kestavad tavalisest lühemat aega.
Seda fenomeni seletatakse sellega, et ka sünnipäraste pimedate aju nägemisalad võivad toimida.
Mõned pimedad on suutnud ärgates isegi joonistada oma unenäos nähtud selgesti eristuvaid üksikasju nagu inimesi, maastikku ja esemeid. Kuigi need joonised on peaaegu eranditult ebaselged, saab neis siiski märgata nägijatele hästi tuntud materiaalse maailma elemente.
4. Narkoosi allgi võib näha und — TÕDE
Opereeritav võib narkoosi all näha unenägusid. Austraalias tehtud uuringute kohaselt peaaegu neljandik üldanesteesias olnuist tunneb operatsioonisaalist väljumisel ennast olevat poolunes. Sel ajal nähtud unenägudel ei ole mingit pistmist toimuvaga. Patsient võib unes näha kasvõi puhkust.
Narkoos rahustab, inimene on teadvusetu ja ei tunne valu. Nii ei jää operatsioonist halbu mälestusi. Vaid kahe juhtumi puhul tuhandest ei ole lõpptulemust saavutatud ning patsiendid on operatsioonisaalis toimuvast mingil määral teadlikud. Nad võivad tajuda, mida neile tehakse ning hiljem ka mäletada narkoosi ajal kogetut. Olukord on patsiendi jaoks päris hull siis, kui ta tunneb valu, ent ei suuda ravimite mõjul sellest märku anda. Selline harvaesinev ärkvelolek võib tekkida näiteks siis, kui patsiendile ei mõju teatavad narkoosiained.
Allikas: Uskomattomat aivot. Tieteen Kuvalehti
