„Apteeki satuvad sageli kliendid, kes kurdavad maksa valu. Tegelikkuses ei saa inimene maksa valu tunda, kuna maksal ei ole valuretseptoreid ning seetõttu võib maksa kutsuda ka vaikseks organiks. Lisaks sellele on maks kannatlik ja just see teebki maksahaigused väga petlikuks ning muudab nende õigeaegse avastamise keeruliseks,“ sõnas Israel.

Eestimaalaste maksa teadlikkust käsitlenud Norstati uuringus osalejatest teadis vaid 11%, et maks ei valuta. 86% vastanutest märkis maksa valutamise peamiseks põhjustajaks alkoholi, täiendavalt toodi välja ka rasvarohke menüü ja ravimite liigtarvitamine (74%).

Maksaga seotud eksiarvamuste nimekirjas hoiab teist kohta müüt, et maksahaigused esinevad ainult alkoholi liigtarvitavatel inimestel. „Alkohol avaldab kindlasti suurimat mõju maksale, kuid alkohoolikud moodustavad vaid osa maksaprobleemide all kannatavatest inimestest,“ ütles ta.

Maksa kahjustavad ained võivad organismi sattuda ka toidu või saastunud õhu kaudu, olla tingitud valgu- või vitamiinivaesest, aga ka rasvarohkest menüüst, samuti võivad maksahaigusi põhjustada erinevad nakkustekitajad, mis satuvad organismi ka pesemata käte ja nakatunud vere ülekandel. Maksa koormab ka pikaaegne ravimite tarvitamine ning maksahaigused võivad olla ka päritavad.

Maks on võimeline teatud aja kahjulike ainete ja keskkonnateguritega toime tulema, kuid aja möödudes võib maksa funktsioon olla häiritud. Seetõttu on oluline teadvustada, et maksahaiguste eest ei ole kaitstud keegi, küll aga on võimalik omalt poolt juurutada tervisesõbralikke harjumusi, mis toetavad ka maksa tegevust.

„Abiks on liikuv eluviis, tervislik toidusedel, stressi vältimine ja piisav puhkus, mõistagi alkoholi vältimine või koguste minimeerimine. Vahel on abiks ka apteekides saadaval olevad erinevad maksa tegevust toetavad tooted, mille toimeaineks on maksarakke taastavad essentsiaalsed fosfoloipiidid või silümariin,“ selgitas Israel.