Traditsioonilise meditsiini esindajad on meie veergudel seeninfektsoonide kohta juba oma sõna öelnud. Seekordne teemakäsitlus põhineb aga hoopis alternatiivse meditsiini poolt vaadatuna. Kuidas pärmseen alternatiivmeediku pilgu läbi paistab, sellest vestlesime Ülle Liivamäega, kes on kogemustega refleksoloog, aroomiterapeut ja aktiivsünnituse propageerija. Alustama peab sellest, et pärmseen on üks osa meie keha mikrofloorast. Koos paljude teiste, keha funktsioneerimiseks ja ainevahetuseks vajaminevate bakteritega, pesitseb ta inimese peensooles juba sünnist saati. Jämedalt võttes loetakse organismi tasakaalus olevaks kui piimhappebakterid moodustavad soolestikus umbes 80 % ja seened 20%.
Millised tegurid aga käivitavad organismis protsessid, mida looduses "seenevihmaks" kutsutakse?
Ennekõike antibiootikumide tarvitamine.
Antibiootikumid on tugeva toimega ravimid, mida meedikute ringis ka idiootideks kutsutakse. Laia spektriga antibiootikumid on pälvinud lausa topeltidioodi kuulsuse.
Miks?
Alustades antibiootikumikuuri peame arvestama sellega, et antibiootikum tapab ära kõik bakterid, millele ta vähegi mõjub ja mis talle tee peal ette jäävad. Sealhulgas ka kehale kasulikud bakterid. Need, mis meid tegelikult saaksid aidata selle probleemi või haigusega võidelda ja immuunsust taastada.
Antibiootikumideravi määramine on õigustatud ainult eluohtlikus situatsioonis. Siis, kui teised vahendid on ennast tulemusteta ammendanud või kui patsiendi tervislik seisund kontrolli alt kiiresti väljub. Ja nendel patsientidel jääb tõepoolest oma elu eest arstiteaduse arengut ainult tänada. Suur viga on aga määrata (ja tarvitada) antibiootikume iga väiksema asja peale.
Sest, …
Sel ajal kui antibiootikumid teie seedetraktis nii häid kui halbu baktereid hävitavad, peab pärmseen (millele antibiootikumid ei mõju) naeru ja plaksutab käsi. Tema pääses nüüd selle ülejäänud 80% kontrolli alt rõõmsalt välja. Piltlikult öeldes võib ette kujutada puberteeti jõudnud last, kes vanemate kontrolli alt pääsedes kõigest väest ulama pistab. Meie keha mööda laiali. Igaüks isesuunas. Ni muutub see vagurakene pärmseen, pisike ümmargune nunnukene, täielikuks "ufonaudiks" ajades oma kombitsad ja seeneniidistiku laiali üle kogu keha. Ja nagu kõik vallutajad, muutub ta sealjuures veel agressiivseks ja sõjakaks.
Kuid seen aktiviseerub ka kortikoidide ja hormoonpreparaatide tarvitamisel ning stressi tekitaval ajajärgul. Miks? Sest kõik nad mõjuvad ühel või teisel moel aegade hämarusest keha jaoks normaalseks peetud hormonaalsele tasakaalule.
On väidetud, et ka pikaaegne kuvari ees istumine soodustab pärmseene välja löömist, hoolimata järjest langevast kiirguse astmest. Võimalik, et põhjus ei peitugi mitte niivõrd masinates, kuivõrd inimestes. Kaldume ju ikka rutiinset tööd tehes end hea - paremaga premeerima ja põske vupsabki kontrollimatult midagi lubamatut. Midagi, mille peale pärmseene poisil peotuju ärkab.
Seen aktiviseerub ka mitmete raskete haiguste ajal. See on ka mõistetav - ravimite mõjul tekivad muutused organismi mikroflooras, mis jätab seenele vabad käed.
Mis edasi?
Kui nüüd see valla pääsenud bakter saab jõu ja valla kätte, siis on ta näljane. Ja enda toitmiseks paneb ta meid sööma. Lausa õgima. Magusat kraami, saiakesi, igasugu valgest nisujahust tooteid - ühesõnaga kõike head ja paremat. Peremehe osaks jääb pidev magusaisu. Ja mida rohkem seda süüa, seda uimasemaks muutub enesetunne. Hetkel kui kommkarbist viimase maiuspala suhu pistate on enesetunne jube hea, aga läheb mööda vaid natuke aega, kui toss väljas.
Miks?
Sest pärmseen sai oma toidu (suhkur, valge jahu, tärklis, kääritatud asjad , lõpuni küpsetamata leivatooted) kätte. Aga pärmseen on ka elav organism. Oma ainevahetuse ja paljunemisvajadusega. Ning selle paljunemise käigus eraldab ta organismi toksiide - üle 80 erineva toksiini, millest kõige mürgisemad on metüülalkohol ehk puupiiritus ja kõhtu puhitav gaas. Siinkohal ei tasu unustada, et need on vaid kaks 80st toksiinist. Mis on põhimõtteliselt kõik kesknärvisüsteemi mürgid. Siit saavadki alguse hädad, mille seostest paljude teiste haigustega te siiamaani isegi õudusunenägusid pole näha osanud.
Pikaajaline pärmseene infektsioon võib esile kutsuda näiteks maksatsirroosi.
Igatpidi ontlikul ja kenal koduperenaisel, kes kunagi ei tarvita alkoholi, avastatakse ühel hetkel maksatsirroos. Kuidas ? Kust? Põhjuseks võib olla aga aastaid kestnud pärmseen, sest päevast päeva perekonnale ja sõbrannadele hõrke küpsetisi pakkudes on ju kerge pärmseene lemmiktoidusega märkamatult liialdada, Silmade probleemid (lühinägelikkus, silmade väsimine jne) - puupiiritus mõjub kõige esimesena meie nägemiskeskusele. Puupiirituse mürgituse tagajärjel võib isegi pimedaks jääda. Juhul kui emakas on spiraal, siis võib seen valida endale väljalöömise kohaks vabalt naise suguelundid. Põhjustades muuhulgas ka viljatust. Mil moel? Pärmseene mõjul muutub tupefloora seemnerakkude jaoks nii tapvaks, et nad lihtsalt ei suuda eesmärgini trügida ja hukkuvad. Seen ise teeb seemnerakkude hulgas tapatöö, lisaks tupesisese mikrofloora muutustest tulenevad haavandid, infektsioonid … Ka imikud ei jää pärmseenest puutumatuks. Kusjuures vastsündinul areneb seeninfektsioon välja juba emaihus. Platsenta kaudu. Kui ema maks on raseduse ajal olnud võimetu kõiki organismi mürkaineid kahjutuks tegema, siis satuvad viimased platsenta kaudu ka loote vereringesse. Viimase maks ei ole aga veel nii arenenud, et rakumürkidega tegeleda. Näiteks viitab mõnede vastsündinute kollakas nahatoon, et ema on raseduse ajal põdenud raskekujulist pärmseenesündroomi. Ka soor lapse suus on sulaselge pärmseeneinfektsioon.Heitke pilk mõnedele lõikudele alternatiivmeedikute õpikust
Pärmseene sündroomi võib jagada kaheks erinevaks tüübiks:
Primaarne pärmseen on saadud antibiootikumidest.
Sekundaarne pärmseen, mille välja arenemine võtab aega vähemalt kuni 6-12 kuud aega. Põhjuseks elamistavad.
Pärmseene raviks õigele toitumisel ülemineku võib laias laastus jagada mitmeks erinevaks etapiks. Kardinaalsed muutused on näidustatud ainult sellisel juhul kui on tegemist eluohtliku situatsiooniga. Näiteks vähi või algava diabeediga. Need panevad inimese valiku ette - kas muuta oma toitumisharjumusi päevapealt või lasta haigusel areneda .
Kui inimene näitab üles soovi oma probleemiga võitlusesse astuda, siis esimene soovitus on elementaarne - toiduratsioonist tuleb välja jätta suhkur ja valge jahu tooted (s.h. makaronid ja keeduvorstid). Edasi sõltub inimesest - millal ja kuidas ta on valmis oma menüüd muutma.
Alternatiivmeedik ei ole nõid ega shamaan muinasjutust, kes soovi korral teid ühe käeviipega nõidusest vabastab. Pigem võiks alternatiivmeediku tööd ja osa inimese aitamisel võrrelda psühholoogi omaga. Nii nagu ei aita tõsiste hingehädade lahendamisel paaril korral psühholoogi juures käimisest, jääb tulemusteta ka alternatiivmeediku töö kui inimene ise ei ole veel valmis muudatusteks oma elukorralduses. Mõlemal juhul on tegemist protsessidega, mis võtavad aega enne kui mõju ja kasu märgatavaks muutub. Esimesi parenemisilminguid võib näha umbes aasta pärast. Kaks aastat tööd - ja siis võib öelda, et inimene saab endaga ise hakkama. Miks see nii kaua aega võtab - võib küsida? Aga sellepärast, et inimesed ei ole tavaliselt valmis suurteks muudatusteks oma tavapäraste elamistavades. Teraapias antakse talle samm sammult juhised lähtudes konkreetse patsiendi edusammudest. Kui esimesed positiivsed kogemused juba käepärast, muutub edasiliikumine märksa kiiremaks. Inimloomus on aga paraku selline, et rõõmustades paranemisilmingute üle unustatakse, mil moel need saavutati ja käega lüües naastakse endise elukorralduse juurde. Ning siis tuleb abivajajal ja abistajal ühist tööd taas otsast peale alustada. Samas võib öelda, et teisele ringile minejate motiveeritus on märgatavalt tõusnud.
Mõned soovitused pärmseenest jagu saamiseks:
Loobuda valgest suhkrust ja kõikidest toiduainetest, mis seda sisaldavad (k.a. maitsestatud jogurtid, kohupiimatooted, magus sinep jpm); valge jahu toodetest ( sai, manna, vorstitooted, makaronitooted); hiljem ka kartulist (kuna on tärklise allikas ja on pigem näljaaja toit); vitamiinidega rikastatud toiduainetest (kõik vitamiinid ja mineraalid on looduse poolt viljadesse pandud tasakaalus ja kindlates kontsentratsioonides, mis välistavad ületarbimise, siis kunstlikult rikastatud toiduainetes selline tasakaal puudub).
Mida süüa - täistera riis, tatar, herkulod, tang, hirss, juurviljad (kaalikas, porgand, kapsas).
Väga range dieedi juures eraldatakse ka süsivesikud ja valgud. Ehk neid ei tarvitada koos ühe söögikorra ajal (mis tähendab, et artul ja liha kokku ei sobi). On kas salat ja liha või kartul ja salat. Samamoodi riisi ja lihaga.
Lõpetuseks sobib Ülle Liivamäe lause, mis käis küll hormoontablettidest tingitud kehakaalu häirete kohta, aga sobib ideaalselt ka pärmseenega võitlemist ilmestama:
"Liigne kehakaal EI OLE seotud organismi ainevahetuse tüübiga, toitumisega ja eluviisiga. See on ennekõike mõtlemine ja alles siis tuleb toitumine. Miks? Sest läbi mõtlemise hakkab inimene toituma. Ja läbi mõtlemise hakkab muutma oma eluviisi. Mitte vastupidi."
Päeval:
Öösel:
