Tervise seisukohast peetakse sobivaks kehakaaluks inimese pikkust miinus sada (165 cm pikkune inimene võiks kaaluda 65 kg jne). Kui kehakaal ületab normaalseks kaaluks peetavat 25% võrra, on tegemist ülekaaluga. Paljud ülekaalulisuse põhjused on seotud geneetiliste ja sotsiaalsete teguritega. Psühholoogilistest põhjustest tingitud ülekaalulisus on enamasti tingitud emotsioonidest. Kõige enamlevinumaks on stressireaktsioon, mis tekitab liigsöömist ja soodustab ülekaalulisust.

Valuliste kaotuste, õnnetuste, raskete haiguste ja emotsionaalselt raskete sündmuste järel võib tekkida kaitsereaktsioonina tüsenemine, eriti inimestel, kellel on kalduvus kehakaalu tõusule. Märgatav ülekaalulisus võib teha inimese äärmiselt tundlikuks oma välimuse suhtes ning viia eneseusalduse kadumisele isiklikes suhetes. Tihti hinnatakse oma kehakaalu üle — tehakse sääsest elevant (näiteks noored tüdrukud!). Olles pikemat aega ülekaaluline, võib kehataju muunduda ning nii ei osatagi ennast adekvaatselt hinnata. Kas ollakse täissale, parajalt paks või ülekaaluline.

Oma kopsakasse kehakaalu suhtuvad inimesed erinevalt ja selle järgi võib neid tinglikult jagada kolme gruppi:

1. Probleem teiste arvamuse pärast

Nendele inimestele ei tee suurt muret nende kogukas keha, vaid teiste arvamus ja kommentaarid. Kui kaaslased oleksid rahul nende väljanägemisega, siis oleksid nad ka ise endaga rahujalal. Teiste pärast ollakse nõus dieeti pidama või rohkem sportima.

2. Probleem enda pärast

Siia gruppi kuuluvad need inimesed, kellele teeb nende kehakaal muret. Tihti kaasnevad ülekaaluga psühholoogilised probleemid või tervisehädad, millest on võimalik alles siis vabaneda, kui kehakaal langeb. Suur kehakaal ei võimalda füüsiliselt aga ette võtta kõike, mida hing ihaldab.

Liigsöömisega tahetakse oma närve rahustada ja pingeid maandada, pärast ollakse enda peale pahased, et ei suudetud piiri pidada. Nendel inimestel võivad mõtted keerelda pidevalt söömise ümber. Kui stressirohke periood elus on möödunud, siis võivad liigsed kilod kaduda nagu nõiaväel. Kuigi on see igati meeldiv, pole mõtet sellele lootma jääda.

Tavaliselt läbivad siia gruppi kuuluvad inimesed nn surnud punkti oma elus, mis annab neile tugeva impulsi tervislikeks eluviisideks. Tänu sellele impulsile suudavad nad oma elustiili ja toitumisharjumusi korrigeerida vastavalt vajadusele ja nii, et nad ise tulemustega rahule jäävad. Võimalusi tervislikuks eluviisiks on palju: kaalujälgijad, terviseklubid, saun, massaaž…

3. Enda omaksvõtmine

Siia gruppi kuuluvad inimesed, kes sõltumata kehakaalust on endaga igati rahul. Aastatega tuleb ikka mõni kiloke juurde ning vähesed meist säilitavad sellist figuuri nagu see oli keskkooli lõpupäevil.

Kui inimene võtab ennast sellisena omaks, nagu ta on ning saab endaga hästi läbi, siis mõjub ta ka teistele positiivselt. Tajudes oma keha sellisena, nagu see parasjagu on ning armastades ennast niimoodi, jäävad paljud pseudoprobleemid — eriti need, mis seotud trendidega –, läbi elamata. Mood esitab just naistele palju nõudmisi, kuidas naised peaksid välja nägema ja millises kehakaalus püsima.

Kõrgema enesehinnanguga inimesed suudavad leida ja väljendada oma isikupära, mis aastatega muutub värviküllasemaks. Õige kehakaal on neile sisetunde küsimus. See on loomulik, et aastatega tulevad nii rõõmu- kui murekortsud ning ka piha nõtkus pole enam pilliroo-sarnane. Kui tuntakse ennast oma füüsilises kehas mugavalt ning lastakse endal olla, siis tunnevad ka kaaslased ennast selle inimese seltsis loomulikult.