Randades vohavad sinivetikad! Kuidas tunda ära tekkinud mürgitust ja mida teha?


Soe ilm
Soe ilmFoto: Anni Õnneleid

Tervisekaitseinspektsioon juhib supelrandade ja supluskohtade kasutajate tähelepanu sellele, et kui rannas värvub vesi rohekaks, pruunikaks või koguni punakaks, sisaldab see massiliselt vetikaid.

Vetikate massesinemist nimetatakse ka vee õitsemiseks. Massiliselt esinevad vetikad võivad katta suuri alasid järvel ja merel. Kuid see nähtus võib olla ka lokaalne, näiteks vaid ühes lahesopis.

Levik ja mürgisus

Sinivetikad levivad juulis-augustis, kopituse järgi lõhnav vesi ja kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, vee värvus on muutunud tänu silmaga nähtavate “helvestele” kollakas-roheliseks. Värviandja on nii väikeste mõõtmetega, et ei püsi näiteks vette pistetud oksal. Pooled sinivetikatest on mürgised ja võivad ohustada tervist.

Sinivetikatest tingitud mürgituse tunnusteks on naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired. Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripiga. Mürgituse saanutel on sageli ka naha- ja silmaärritusi.

Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda, kui vett mitte alla neelata ning kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele. Kui sinivetikaid on vees palju, ei tohiks sinna ujuma minna. Ujumine ja veepritsmed võivad põhjustada allergiat, silmade kipitust ja nohu või halba enesetunnet. Väikelastel võivad siiski ilmneda tervisehäired juba vähesest kogusest mürgisest vetikaveest.

Seotud lood:

Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel, seega ei soovitata sinivetikaid sisaldavat vett üldse kasutada.

Mida teha?

Kui olete kokku puutunud sinivetikaid sisaldava veega, tuleb see kehalt ja eriti silmadest puhta veega ära loputada. Kui vetikaid sisaldavat vett on alla neelatud, võib tekkida mürgistus — tuleks püüda see võimalikult kiiresti välja oksendada; võib ka söetablette võtta.

Sinivetikad on reostuse ja muutunud keskkonnatingimuste tagajärg, seega saab vetikate massesinemisi piirata saastekoormuse vähendamise abil. Nagu teisedki vetikad, nii vajavad ka sinivetikad kasvamiseks toitaineid, eriti fosforit ja lämmastikku. Kui toitaineid tuleb juurde, tuleb juurde ka vetikaid. Paljudele sinivetikaliikidele on veekogu saastumine seega kasulik.

Igaüks saab kaasa aidata sinivetikate vohamise piiramisele fosfaadivabu pesemisaineid kasutades, loodussäästlikke toiduaineid ja ühistransporti eelistades, viies prahi selleks ettenähtud kohtadesse, pestes vaipu pigem kuival maal kui mere ääres. Ohtlikud ained tuleks eraldada tavaprügist, et vähendada prügila nõrgvete kaudu keskkonda sattuvate ohtlike ainete hulka; suvemajade heitveed peaksid olema sobivalt eemaldatud; põllumehed peaksid kasutama äravoolu kanaleid, vältimaks põllumajanduslike kemikaalide sattumist jõgedesse; ehitama nõuetele vastavad väetise ja sõnniku hoidlad; vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi ei tohiks valada kanalisatsiooni ega maha.

Allikas: Naisteka arhiiv

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare