REPLIIK: Hennamaaling ei ole tätoveering

Henna ei ole tätoveering. Palun ärge tekitage segadust! Kui selle artikli eesmärk on inimesi teavitada, siis on henna nimetamine tätoveerimiseks väga segadustkülvav lähenemine.

Henna on nahamaaling, mis kinnitub naha pealmisesse kihti, marrasnaha ülemisse, sarvestunud osasse ning kaob kehalt koos naharakkude irdumisega. Henna kasutamine ei vigasta nahka. Hennaga ei tätoveerita mitte kunagi.

Kultuurides, kus on kasutusel henna, on olemas ka tätoveeringud, aga need on täiesti eraldi traditsioonid, eraldi kasutussituatsioonidega.

Kui hennatanniinhape satub naha alla, siis on see seal igavesti, kuid hennapigmenti ei kasutata tätoveerimiseks.

See, et Lääne inimestele hennat ajutise tätoveeringuga serveeritakse on mõistete solkimine. Tätoveering on tätoveering ja hennamaaling on hennamaaling. Kaks täiesti erinevat tehnikat ja mõistet.

Ajutine tätoveering on tegelikult ikkagi tätoveerimistehnika, kus tint kantakse mitte nii sügavale ning see peaks teoreetiliselt mingi aja jooksul naharakkude uuenemise ja irdumise tõttu kehalt kaduma. Praktikas juhtub sageli ikkagi nii, et ajutine tätoveering on poolpüsivärv: pool kulub kiiresti maha/välja ja ülejäänu on väga püsiv.

Mustaks hennaks nimetatakse sodi, mis ongi peamiselt parafenüleendiamiin ehk see sama pigment, mis on mustas juuksevärvis. Ka sünteetilised ripsme- ja kulmuvärvid sisaldavad seda ainet, mis loodi algselt kanga ja karusnaha värvimiseks. Kuna see värvis väga edukalt ka juukseid, siis võeti see kasutusele juuksevärvidesse.

Juuksed ja naha pealmine kiht on mõlemad keratiniseerunud valk, mille külge värv kinnitub ning must sodi värvib nahka palju kiiremini kui henna, see on odavam, seda on lihtsamt "ajutise tätokana" müüa ning sellega mulistamine on nii lihtne, et iga loll saab hakkama. Väga sageli ei ole nn "musta henna" puhul hennast muud esindatud kui sõna müügikuulutusel.

Parafenüleendiamiin on kumulatiivne allergeen, s.t see korjub organismi ning lööb ühel hetkel välja. Praegu arvatakse selle aine suhtes allergilisteks natuke alla 20% inimestest, 8-9 aastat tagasi oli see alla 15%.

Allergilised nähud ei pruugi ilmneda esimese kasutuskorra puhul vaid palju hiljem, peale mitmeid korduvkokkupuuteid allergeeniga (nt juukseid värvides). "Musta henna" puhul võivad allergilised nähud ilmneda isegi kuni kolm nädalat peale aine nahale sattumist.