Reumahädad kummitavad lapsi

 (10)

Ometi oli 2002. aastal, kui registreeriti 1978 esmashaigusjuhtu, 60% haigetest alla 45-aastased ja 11% lapsed, ütles Reumaliidu president Oivi Aakre. Haigestumise tippaeg on vanus 45-54. Pooled reumatoidartriiti haigestunutest kaotavad esimese 10 aasta jooksul pärast diagnoosi saamist töövõime. Kui haigestub laps, on kõik ta tulevikuplaanid ohus.

Liisi ja Erle lood

Liisi Toom jäi haigeks lapsena, 14 aastat tagasi. Ise ta ei mäleta ei valusid ega muid haigusega kaasnenud vaevusi, aga ema jutu järgi teab ta, et lugu oli õige nukker — mõne aja pidi ta voodis veetma, ei loodetud, et ta käimagi hakkab. Õnneks nii ei juhtunud — praegu käib Liisi tööl ja tegeleb karatega, elab aktiivset elu. Liisi teab oma kogemusest, kui tähtis on haigusprotsess peatada.

3. klassi tüdruku Erle ema Signe Kaljapulk meenutas, kuidas ta seitse aastat tagasi ühel hommikul märkas, et tütar lonkab ja ta põlv on paistes. Kohe mindi arsti juurde ja nädala jooksul saadi jaole, mis viga. Sestpeale on tütar võtnud ravimeid, saanud liigesesiseseid hormoonsüste ja külmaravi, tegelnud ravivõimlemise ja ujumisega.

Ema on teinud kõik endast oleneva, et laps ei invaliidistuks, et liigeste deformatsioone võimalikult palju ära hoida. Kui Signe tööle pidi minema, oli raske lapsele sobivat lasteaeda leida, sest riigi poolt pole lastele hooldajat ette nähtud. Lasteaias Erle ära ei harjunudki, aga praegu käib ta haigusest hoolimata tublilt tavalises koolis.

Loe veel

Rahapuudusest

Erle haigus vajab bioloogilist ravi, seda haigekassa kinni ei maksa. Raha leidmiseks korraldas TÜ Kliinikumi Lastefond kampaania, millega kogunes nii palju kroone, et nende eest saavad nüüd peale Erle veel kaks last bioloogilist ravi. Signe Kaljapulk leiab, et lapsed peaksid küll kaasaegset ravi saama, et nende invaliidistumist vältida. Ka haigetele lastele peaks tagama võimalikult täisväärtusliku elu.

Haigekassa juhatuse liige Arvi Vask märkis oma sõnavõtus, et haigekassa käsutuses on paraku vaid konkreetne summa, millest ei jätku kõigi vajaduste rahuldamiseks. Ta on nõus, et reumaatiliste haiguste osas pole ravi kättesaadavus piisav, ent katmata vajadusi on teisteski valdkondades. Haigekassas on ootel 78 uut teenust, nende seas ka liigesehaiguste bioloogiline ravi, mis pole veel haigekassa poolt kompenseeritavate teenuste nimekirjas, ning ressurssi nende nimekirja lülitamiseks praegu pole. Aastas kuluks bioloogilisele ravile 25 miljonit krooni. Vask leiab, et vajadusel peaksid seda ravi saama ka täiskasvanud, mitte üksnes lapsed. Aga meil laekub ühe kindlustatu kohta haigekassasse 10 korda vähem raha kui Põhjamaades, märkis ta.

Tekkepõhjus ebaselge

Dr Pruunsilla sõnul polegi väga täpselt teada, miks lapseea liigesepõletik tekib. Oma osa on kindlasti meie kliimal, mõjuvad muudki keskkonnafaktorid ja stress, ka infektsioonid. Kevadtalvel ja sügisel, kui on palju ülemiste hingamisteede viirushaigusi, lisandub rohkem uusi liigesepõletiku juhtumeid ja esineb sagedamini juba olemasoleva haiguse ägenemist.

Et laps ei invaliidistuks, tuleb kohe pärast haiguse avaldumist alustada parima võimaliku raviga, rõhutas dr Pruunsild. Kallist bioloogilist ravi polegi kõigi haigusjuhtude puhul vaja kasutada, vaid näiteks siis, kui hoolimata adekvaatsest ravist levib põletik edasi järgmistesse liigestesse, ravile kaasneb allumatu silmapõletik või kui muud raviviisid ei aita. Bioloogilist ravi vajab Eestis paarkümmend last.

Kuigi lapseea liigesehaigust ei saa päris välja ravida, saab seda pidurdada ometi, kinnitas Chris Pruunsild. Paljudel juhtudel on võimalik põletiku aktiivsust maha suruda, pikendades seeläbi haiguse osalise paranemise perioode ning saab hoolitseda, et lapse kasv ja muu areng ei peatuks, saab tagada lapsele parema elukvaliteedi.

Liisi Toom rõhutas, et üks asi, mida haige (nii laps kui täiskasvanu) vajab, on psühholoogiline nõustamine või lihtsalt tugi. Tähtis on mitte oma haigusega üksinda norutama jääda, vaid otsida üles teised omasugused, seepärast osaleb Liisi aktiivselt reumahaigete laste ja noorte ühingu töös. Koos kostab hääl kaugemale, info jõuab nii haigete kui terveteni, kes on valmis abi pakkuma, leiab Liisi Toom.

Sidekoe haigustest on laste krooniline liigesepõletik sageduselt esikohal. Tüdrukud haigestuvad sagedamini kui poisid. Enamasti vallandub laste liigesepõletik kas vanuses 1-3 või puberteedieas. Põletikust on haaratud enamasti 1-4 liigest, kahjustada võivad saada ka silmad ja siseorganid. Haigus on krooniline, puue võib tekkida juba lapseeas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare