Küsimustele vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor Peeter Padrik.

Miks sageneb rinnavähki haigestumine?

Eesti Vähiregistri viimased andmed on 2003. aasta kohta, mil Eestis oli 611 esmast rinnavähi juhtu.

Haigestumine on tõesti tõusutendentsiga, ilmselt mängib siin rolli rinnavähi riskitegurite suurem mõju.

Mis vanuses on haigestunud?

Valdav enamik patsiente on vanuses 50–75 eluaastat, päris harv pole see haigus aga ka 40. aastates naistel.

Noorimad patsiendid on olnud 18-aastased. Siiski tuleb noores eas seda haigust väga harva ette.

Rinnavähil on ka vist erinevaid vorme? Millised need on?

Rinna pahaloomulised kasvajad jagunevad gruppidesse sõltuvalt patsiendi vanusest (pre- või postmenopausis patsiendid), kasvaja rakulisest ehitusest, kasvaja tundlikkusest naissuguhormoonide suhtes ja nn HER2 retseptori staatuse järgi (HER2 positiivsed ja HER2 negatiivsed kasvajad).

Mis on agressiivne vähivorm?

Agressiivsemad vähivormid on sageli just noorematel patsientidel, samuti on agressiivsemad hormoonretseptoreid mittesisaldavad ja HER2 positiivsed kasvajad.

Millised on rinnavähi kaasaegsed ravivõimalused?

Kaasaegne ravi on üsna heade tulemustega, eriti kui kasvaja on varases staadiumis. Rinnavähi ravis rakendatakse peaaegu kõiki kaasaegseid vähiravi meetodeid, neid enamasti omavahel järjestades. Kasutatakse kirurgilist ravi, kiiritusravi, keemiaravi, hormoonravi ja bioloogilist ravi.

Ravitulemuste paranemine on saavutatud ühelt poolt võimalikult varase avastamisega, kasutades sõeluuringuid, teiselt poolt tõhusate medikamentoossete ravide kasutuselevõtuga.

Kas kaasaegne ravi on Eesti inimestele kättesaadav? Mille eest haigekassa maksab, mille eest mitte?

Eestis on kaasaegne rinnavähi ravi praegu üsna hästi kättesaadav. Nii kaasaegne kirurgiline kui ka kiiritusravi, keemiaravi ja hormoonravi, samuti bioloogiline ravi metastaasidega juhtudel on Eestis olemas ja Eesti Haigekassa ka rahastab seda.

Probleemiks on praegu, et puudub finantseerimine bioloogiliseks järelraviks radikaalselt opereeritud patsientidel HER2 positiivsete kasvajate korral, neid juhtumeid on ligikaudu 20% kõigist rinnavähi juhtudest.

Kliinilised uuringud on näidanud selle ravi selget tõhusust ja sellega täiendavat võimalust paljude elude päästmiseks. Onkoloogid on teinud Eesti Haigekassale taotluse ka selle ravi finantseerimiseks võimalusi leida, loodame Eesti Haigekassalt võimalikult kiiret positiivset otsust.

Millest sõltub tervenemine? Millistel patsientidel on suuremad šansid terveneda? Kui palju patsiente on viis aastat pärast diagnoosi saamist elus? Milline on elulemusprotsent teistes riikides?

Eesti viimased andmed on selle kohta 1990. aastatest, siis oli viis aastat pärast diagnoosimist elus 65% patsientidest.

Praeguseid arve me vastava riikliku statistika nõrkuse tõttu täpselt ei tea, kuid kindlasti on olukord paranenud. On rakendunud sõeluuringuprogrammid, mis võimaldavad kasvajaid varem avastada, ja ka medikamentoosne ravi, mis on suunatud kasvaja algkoldest juba edasi levinud kasvajarakkude hävitamisele, on tõhusam.

Samas pole me kindlasti Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa ravitulemuste tasemel, sest paraku pöördub palju patsiente arsti poole liiga hilja või on muud probleemid diagnostika ja raviga.

Kas on nii, et arenenud riikides on suremus rinnavähki hakanud langema, sest haigusele saadakse järjest varem jaole?

Jah, kindlasti. Ka meil on märgata sama tendentsi, rohkem on näiteks operatsioone patsientidel, kel on kasvaja nii väike, et pole käega tunda, küll aga on see avastatud mammograafia abil.

Mida saavad naised rinnavähi ärahoidmiseks ise ära teha?

Ega ärahoidmiseks palju võimalusi ole. Kõige tähtsam ongi varane avastamine. Iga naine peaks alates 20. eluaastast ise kord kuus rindu kontrollima, kord aastas peaks käima kontrollis oma günekoloogi või perearsti juures ja alates 45. eluaastast käima vastavalt kutsele sõeluuringus mammograafiaid tegemas.

Millistel juhtudel esineb meestel rinnavähki? Kui palju seda ette tuleb?

Jah, paraku esineb rinnavähki ka meestel, kuid oluliselt vähem: ligikaudu 100 juhtumi kohta naistel tuleb ette üks rinnavähijuhtum meestel.

Rinnavähi riskitegurid:

  • vanus
  • rinnavähk bioloogilistel sugulastel
  • varem põetud rinnavähk
  • naissuguhormoonide suurem toime
  • varane menstruatsiooni algus või hiline menopaus
  • hormoonasendusravi menopausis
  • mittesünnitamine
  • esimene rasedus pärast 30. eluaastat
  • rasvtõbi
  • üleliigne alkoholikasutus
  • kiirgusekspositsioon enne 40. eluaastat
  • teatud vähieelsed seisundid

    Rinnavähi tunnused:

  • rinda tekkinud sõlmed või tihendid
  • rindade suuruse erinevus, mis on tekkinud viimasel ajal
  • käte ülestõstmisel on rinnad erineva kujuga
  • rinnanibu sissetõmme
  • naha muutused rinnanibul
  • eritus ühest nibust
  • rinna punetus
  • kaenlaaluste sõlmede suurenemine