Igal aastal haigestub Eestis vähki ligi 6000 inimest ja nendest 600 naist omakorda rinnavähki. Meeste haigestumise suuruseks on umbes 1% ehk hinnanguliselt kuni 6 haigusjuhtu aastas. Kuid Ameerika Vähiliidu hinnangul oli USAs möödunud aastal umbes 1970 uut meeste rinnavähijuhtu ning haigus osutus surmavaks ligi neljasajale mehele.

Mis on ohufaktorid?

*Vanus — rinnavähki on kõige sagedamini diagnoositud meestel vanuses 60- 70 eluaastat;

*Geneetiline eelsoodumus — rinnavähi esinemine esimese astme naissoost lähisugulastel (emal, õel);

*Kiiritus — varasem kokkupuude kiiritusega ja kiiritusravi saamine;

*Klinefelteri sündroom — normaalsel mehel on kaks sugukromosoomi (X ja Y). Meestel, kellel on

*Klinefelteri sündroom, on ekstra X kromosoon. Tulemuseks on see, et meeste on kokku 3 sugukromosoomi (XXY). Nimetatud sündroomiga meeste organismid toodavad rohkem östrogeeni ning mehed näevad välja naiselikud;

*Alkoholi liigtarbimine — meestel, kellel on maksatsirroos, on veres rohkem östrogeeni ja seega suurem risk haigestuda rinnavähki;

*Ülekaal — samuti seotud östrogeeni suurenemisega organismis.


Sümptomid

Kõige tavalisemaks ohumärgiks on see, kui rinda tekib "tükk". Tuleb aga silmas pidada, et enamus rinnas leiduvatest tihenditest osutub healoomulisteks muutusteks. Kuid nende märkide ilmnemisel pöördu kiirkorras arsti poole:

  • muutus rinna kujus või suuruses;
  • valu või ebamugavustunne ühes rinnas;
  • tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas;
  • nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, "kortsumine" või liitumine aluskoega;
  • naha värvuse muutus;
  • rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon;
  • eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses.

Allikad: rinnavahk.ee, cancer.ee, mammograaf.ee , medicine.net