Moodsa nimega raseduskriisi nõustamine on raseduse planeerimise, raseduse ja sünnituse järgsel perioodil naisele ja tema lähedastele psühholoogilise toetuse ning asjateadliku teabe pakkumine.

Sihtasutuse Väärtustades Elu juhatuse esinaise Kaia Kapsta ja raseduskriisi nõustaja Küllike Lillestik selgitavad, mida kujutab endast raseduskriisi nõustamine tänasel päeval ning kuhu tuleks liikuda.

Mis on raseduskriis ja mis on selle nõustamine?

Eestis pole siiani raseduskriisi keskuseid, mis mujal maailmas erinevate nimetuste all ammu olemas. Eksisteerivad küll naistenõuandlad, kuid meie tahame juurde tuua rohkem psühholoogilist nõustamist.

Abort näiteks tekitab tõsise psühholoogilise kriisi. Naine on sellel ajal emotsionaalses tormis. Ta üritab ehitada barjääre, et need tunded poleks nii valusad. Ühtaegu tuleb mõelda omaenese eksistentsile, paarisuhtele ning kindlasti ka materiaalsetele asjadele.

Rasedusega kohanemine on tänapäeval küllaltki valuline protsess. Meil on tehtud uurimusi, mis ütlevad, et rahulolu paarisuhtega langeb ka soovitud raseduse ja sünnitusega järsult.

Ilmselt sellepärast, et tänapäeva kuvand seksikast naisest ja sellest, mida paarisuhe peab sisaldama, on kaugel sellest, mida rasedus loomulikult kaasa toob. Kaal muutub, toimuvad hormonaalsed muutused, keha muutub paratamatult kohevamaks, et tital oleks soe ja turvaline olla — see kõik ei mahu ilu ideaalidesse.

On juhuseid, kus naine ei suuda ise oma rasedust aktsepteerida. Arvatakse, et ka teised ei suuda teda mõista. Kui aitame tal asjadest avatult mõelda ja rääkida, siis selgub enamasti, et toetav suhetevõrgustik on täitsa olemas.

Naine võib tunda n-ö neitsipõlvekaotuse leina ka siis, kui kõik on hästi. Ta jääb ilma teatud rollidest, eelnevast elust. Ja siis on professionaalne tugi väga abiks.

Miks lein, kui laps on soovitud?

Mõnel hetkel raseduse ajal või sünnituse järel esineb kummalist kurvameelsust. Võib paralleele tõmmata näiteks pulmadega. See on rituaal, kus aidatakse eelmise elu lõpuga seotud leina läbi elada ja alustada uue eluga.

Kui laps käes, võib tekkida tavasuhtumise jaoks arusaamatu reaktsioon — lapsepelgus. See ei ole mingi imeklik vääraklus. Ema vajab abi ja enamasti mõne nädalaga saab selle olukorraga hakkama. Oskusliku nõustamise korral oluliselt kiiremini ja hõlpsamalt.

Uue inimese kogemine on vapustav. Paraku võib juhtuda, et see vapustus pole plussmärgiga. Tänapäeval ei peaks pelgama pädeva nõustamise poole pöördumist. Mõistagi — vägisi head teha ei saa, samas igasugune tugi peab olema kõikidele kättesaadav.

Miks soovimatud rasedused juhtuvad?

Üllatavalt palju kasutatakse nn kalendrimeetodit, katkestatud suguühet — need on väga ebakindlad meetodid raseduse vältimiseks.

On naisi, kes ütlevad, et nende laste arv on lihtsalt täis. Või ei oska oma vanuses enam rasestumist oodata. Mõni usub siiani, et imetamise ajal ei rasestuta. Mõni kardab pille.

Osa naisi otsustavad pereplaneerimisel teadlikult abordi poolt, arvates, et selline viis on tervislikum. Et kui seaduses on lubatud, siis ilmselt pole ikka tegemist elusa lapsega. Ei teadvustata endale, kuidas see võib mõjutada suhteid näiteks olemasolevate lastega. Kahjuks ei teadvustata meil uue ilmakodaniku sündi terviklikult.

Kuidas suhtub lapse sündi/sündimata jäämisesse perekond?

Rasedusnõustamine on kindlasti nähtus, mida vajatakse. Laialt reklaamitakse beebitooteid, aga see, et inimese elu algus sõltub tema lähedaste mõnusast olemisest, on seni jäänud kahjuks piisava tähelepanuta.

Kui palju on meil korduvaborte?

Korduvabort terminina on üldiselt kasutatav, aga ebaõige. Iga abort on nähtus omaette ja ainukordne. Mitu korda aborti teinud naisi on meil palju. Ka neid, kes viiendat korda samale operatsioonile soovivad tulla. Väär on arvamus, et slaavi päritolu naised teevad rohkem aborte kui eestlased.

Abordi põhjus on enamasti hirm. Hirm toimetuleku pärast. Aga samas on huvitav see, et 2/3 esimese abordi teinutest aasta jooksul sünnitavad. Nad on mõistnud, et elutoomine on suurim rõõm. Ja üle saanud seeläbi oma väga paljudest hirmudest. Nendest muredest kiiremaks ülesaamiseks ongi meie nõustamine.

Mis nõustamine maksab?

Nõustamine on tasuta, selle pilootprojekti eest on maksnud Haigekassa.

* * *

Nõustamine toimub Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku 1. korrusel, lastearstide kabinetis. Selleks peab ette registreeruma tel 1900. Lisainfo 53 910 923