Sääsed eelistavad rasedaid ja joodikuid

Miks ründavad sääsed mõnda inimest isukamalt kui teist? Tõenäoliselt sellepärast, et mõni inimene pakub end sääskedele ise rohkem välja.

Ükski teaduslik uuring ei ole siiani vettpidavalt sääskede maitse-eelistusi tuvastanud, ütleb Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi zooloogia osakonna vanemteadur Olavi Kurina.

"Spekulatsioone on mitmesuguseid, näiteks et rünnatakse rohkem ülekaalus mehi. Kuna sääsed orienteeruvad saaklooma või inimese eraldatava CO2 järgi, siis tundub see ju loogilinegi," lisas Kurina.

Loodusemees Urmas Tartese sõnul on sääskede meelitamises kahtlustatud ka piimhapet. "Pärast füüsilist pingutust või ka selle eritumist soodustava toidu (soolane ja suure kaaliumisisaldusega toit) söömist võib inimene sääski rohkem ligi meelitada," ütleb Tartes. "Seda on leitud aga vaid valitud sääseliikide osas, näiteks meil elavatele metsasääskedele võiks piimhape mõjuda."

Sääskede isuäratajana on kirjanduses nimetatud ka 0-veregruppi. Iga veregruppi iseloomustavad spetsiifilised keemilised markerid, mis võivad sääskedele ka õhust tajutavad olla.

2004. aastal avaldasid Jaapani teadlased uurimuse, milles leidsid, et 0-veregruppi kuuluvate inimeste nahale maandub rohkem sääski kui teiste veregruppide esindajate omale.

Samas on oluline seegi, kuivõrd "läbilaskev" kellegi nahk nende markerite osas on - viimane omadus sõltub inimese geenidest. Persoonid, kes eritavad rohkem markereid, saavad sääskede suurema tähelepanu osaliseks, sõltumata oma veregrupist.

Küll aga on teada, et sääskedele meeldivad rasedad. Lapseootel naine eritab rohkem süsihappegaasi kui muidu ning ka tema kehatemperatuur on kõrgem, mõlemad näitajad toimivad aga sääsemagnetina.

Kui lõkkeõhtul sääsed kedagi rohkem kiusavad kui teisi, siis võib põhjuseks olla liigne napsitamine, kirjutab portaal Scienceline. Nimelt tõstab alkohol samuti kehatemperatuuri ning muudab ka nahalt lenduvate lõhnamarkerite buketti.

Lisaks võib sääskedel olla välja arenenud evolutsiooniline eelistus rünnata uimasemaid ja laisemaid loomi ja inimesi, kelle puhul on vähem põhjust karta laiaks litsumist. Napsine jaanituleline vastab ka sellele kriteeriumile paremini kui kaine inimene.

Urmas Tartes oletab, et sääsed ei juhindu ühestainsast kindlast peibutusainest. "Inimese nahalt võib lenduda mitmesaja aine molekule ja suure tõenäosusega sõltub efekt sääskedele mitme aine kombinatsioonist," ütleb ta.