Sapine tõbi, aga ravitav
„Nii juhtubki, et mingil muul põhjusel ultrahelisse saadetul avastatakse ka sapikivid. Vaevusi mitte põhjustavate kivide eemaldamiseks pole otsest vajadust. Aga kui operatsioon võetakse siiski ette, pole seegi vale otsus, sest mine tea, millal kivid sätivad ennast liikuma ja hakkavad probleeme tekitama,” selgitab tohter.
Milleks meile sapp?
Sapp on üks kehavedelikest, mis osaleb seedeprotsessis rasvade ja valkude lammutamisel ja teeb näiteks söödud liha organismile kergemini omastatavaks. Sappi toodab maks, sealt voolab sapp sapipõide — maksa välisküljel asuvasse sapi talletamiskohta. Söömise järel tõmbub sapipõis kokku ja vabastab teatud koguse sappi. Kogus sõltub toidust: rasvasema toidu söömise järel vabastatakse rohkem sappi, vee joomise järel aga sapipõie kokkutõmmet ei järgne. Sapijuha kaudu liigub sapp kaksteistsõrmiksoolde, kus see seguneb toiduga, aidates sellel seeduda.
Sapikivid tekivad sapi keemilise koostise muutumisel, sapisoolade ladestumisel. Et sapipõis on anatoomiliselt ummik, siis on kividel just seal hea rahulik moodustuda ja püsima jääda. Mingil ajal võivad kivid sapipõiepõletikku põhjustada või sapipõiest sapijuhasse sattudes seda ummistama hakata.
Sapikivitõve riskitegurid
Põhimõtteliselt on sapikivide teke võimalik igas eas, aga vanematel inimestel esineb seda tihemini. Naistel on sapikive kaks korda sagedamini kui meestel. Kahekümnendates eluaastates patsiendid ongi enamasti naissoost — kas rasedad või hiljuti sünnitanud. Dr Kariisi sõnul on põhjuseks muutused hormonaalses tasakaalus, kehakaalus, toitumisharjumustes.
„Üks kindel riskitegur on rasvumine, mis ei tähenda, et kõhnad oleksid päriselt sapikivide eest kaitstud, harvemini on saledail seda haigust aga küll. Kindel riskitegur on ka nälgimine. Paar päeva nälgimist ei tee veel midagi, aga nädalaid kestvad näljutamiskuurid, millega kaasneb kaalu langus, loovad sapikivitõve tekkeks soodsa pinnase,” räägib tohter.
Haigus annab endast märku söömisjärgsete vaevustega: näiteks raskustundega, valudega parema roidekaare all, mida nimetatakse sapikoolikuteks või maksavoolmeteks. Valu võib kiirguda ka paremasse õlga. Võib esineda vappekülmaga palavikku ja naha kollaseks muutumist.
Tavaliselt on sapikivid 0,5–2 cm läbimõõduga, aga on leitud ka kolmesentimeetrilisi. Algjärgus on need liivaterasuurused, siis räägitakse sapiliivast. „Vaevused tekivad siis, kui sapikivid takistavad sapipõie normaalset tühjenemist või on liikuma pääsenud ja ummistanud ühissapijuha. Kui selle juha läbimõõt on 8 mm ja kivi sätib ennast juha väljapääsu ette, siis ei pääse sapp soolde, rõhk sapiteedes tõuseb, sapijuha venib kaks korda laiemaks ja inimene tunneb probleemi valuaistinguna, millele lisanduvad nahakollasus ja uriini värvumine tumedaks.
Valu ei pruugi tunda mitte üksnes sapiteedes, vaid ka sapipõies asuvate kivide puhul, näiteks kui need pitsuvad sapipõie kaelaossa. Kivid võivad sapipõies ka ägedat põletikku põhjustada. Äge sapipõiepõletik ongi peamine erakorralise sapipõieoperatsiooni põhjus,” selgitab gastroenteroloog Toomas Kariis.
Alati ei pruugi esineda nahakollasust, aga kindlasti viitab ägedale sapipõiepõletikule valu, vahel ka palavik, põletikunäitajate nihe veres ja mõnikord on sel puhul sapipõis käega kõhu pealt katsudes selgesti tunda. Ultraheliuuring on selle haiguse diagnoosimisel tähtis ja informatiivne, ütleb Kariis.
Sapipõieta saab elada
Ägeda haigusseisundi puhul — kui kivi on juha ummistanud ning patsient vaevleb valudes — on kaasaegseks ravivõtteks juha endoskoopiline puhastamine. Suu kaudu viiakse endoskoop kaksteistsõrmiksoolde, kuhu avaneb ühissapijuha. Juha väljapääsu laiendatakse ja kivi tõmmatakse soolde, kust see väljub loomulikku teed pidi koos toidujääkidega. Sellisele erakorralise olukorra lahendamisele järgneb aga mõne aja pärast sapipõie eemaldamine, et vältida probleemi kordumist mõne teise kivi liikumapääsemisel.
„Sapipõie eemaldamine ongi põhiline ja tõhus sapikivitõve ravivõte,” ütleb Kariis. „Uut sapipõit küll asemele ei kasva nagu sisalikul saba, aga inimene suudab ilma sapipõieta elada.”
Ilma sapita ei jää ka see, kel sapipõis eemaldatud, maks toodab sappi edasi. Pärast sapipõie eemaldamist ringleb sooles küll rohkem sappi kui varem, aga see ei tekita haigele probleeme. Nii rasvast ja raskesti seeditavat toitu tänapäeval enam ei sööda, et sapipõis oleks hädavajalik, pigem on meie toit kergesti seeditav, liiga palju tarvitatakse süsivesikuid, näiteks saia. Samas on füüsiline koormus väike ja nii ongi üleilmseks hädaks kujunenud ülekaalulisus, mis on nii sapikivitõve kui ka paljude muude haiguste riskitegur.
Eesti haiglates kasutatakse sapipõie eemaldamiseks tänapäeval enamasti endoskoopilist meetodit, st et tehakse kõhtu väikesed augud, mille kaudu viiakse instrumendid kõhuõõnde ja eemaldatakse sapipõis.
Sageli küsitakse, miks ei piirduta kivide eemaldamisega, vaid lõigatakse ära sapipõis. Kariis selgitab, et põhjus on selles, et sapipõis on peamine koht, kus kivid tekivad, kõige soodsam koht nende moodustumiseks. Kui sapipõit enam pole, siis lihtsalt pole enam kohta, kus kivid võiksid tekkida. Kogu maksas toodetud sapp läheb soolde, tõenäosus uute kivide tekkeks sapiteedes on väike, isegi neil, kel on selleks kaasasündinud eeldus.
Kui kivid juba tekkinud, siis ise neist lahti ei saa, ei aita toitumise muutmine ega miski muu. Seega peaks vaevuste ilmnemisel kohe arsti poole pöörduma. Kariis on märganud, et mõned patsiendid on enne arsti juurde jõudmist aastaid kannatanud. Põhjuseks nii inimeste kannatlikkus kui ka arstiabi kohatine halb kättesaadavus.
Kui linnainimestele on kaasaegsed sapikivitõve uurimis- ja ravivõimalused üsna kättesaadavad, siis maal see paraku nii pole. Näiteks sapijuhade puhastamise võimalused on olemas vaid üksikutes Eesti haiglates, iga inimene ei hakka ette võtma pikemat reisi teise linna, juba perearsti juurde minek on mõne jaoks suur ettevõtmine, terve kalli tööpäeva kulutamine.
Arstide jaoks ongi probleemsed patsiendid vanemad maal elavad inimesed, kel pole kas harjumust või võimalust arsti juurde minna. Doktor Kariis arvab, et kannatamise asemel tasuks siiski mõni päev oma kallist ajast kulutada ja probleem lahendada. Nagu öeldud: kui sapipõis kord eemaldatud, siis tõenäoliselt edaspidi sapikivitõvi ei kordu.
