1. Kontrolli oma kuulmist

Inimesed, kes kannatavad kuulmisvaeguste käes, haigestuvad kaks korda suurema tõenäosusega suhkruhaigusesse. Üllatavalt on nooremad diabeetikud (alla 60 aastased) isegi suuremas ohus kui vanemad. Kõrge veresuhkur võib kahjustada kõrvas olevaid veresooni.

2. Kontrolli oma silmi

Sinu silmades asuvad veresooned on ajus olevatega sama struktuuri, suuruse ja funktsiooniga. Kuna erinevusi on ise raske märgata, siis tasub aeg-ajalt ikka silmaarsti külastada ja uurida, kas kõik on korras.

3. Kontrolli oma hingeõhku

Halb hingeõhk annab sulle märku, et su igemetega on midagi lahti. Igemeprobleemid omakorda võivad aga omakorda erektsioonihäiretele viidata. Sinu vastutuseks on pesta oma hambaid kaks korda päevas, igapäevaselt hambaniiti kasutada ning hambaarsti külastada.

4. Kontrolli oma peegelpilti

Miks? Sest need, kes näevad oma ea kohta palju vanemad välja, omavad suuremat riski nakatuda mõnda südamehaigusesse. Kui märkad, et sulle on hakanud järsku tekkima kortsud, varajased hallid juuksed või kiilaspäisus, siis mine arstlikku kontrolli!

5. Kontrolli oma juuksepiiri

Kui su kilpnääre ei tööta normaalselt, siis hakkab see ka su juuksekasvu mõjutama. Mis on normaalne ja mis mitte? Halvasti töötav kilpnääre võib põhjustada nii juuste kuivust, väljakukkumist kui ka õhenevaid kulme.

6. Kontrolli oma küüsi

Terved küüned on siledad ja plekivabad. Kui sul nii ei ole, siis võib olla see märk liigese- või nahahaigustest. Kontrolli, et sul kuskil mõnda löövet ei oleks.

7. Kontrolli oma lõhnataju

Suutmatus lõhnu eristada või tunda võib olla varajaseks märguandeks Alzheimeri tõve kujunemisest. Pärast 70 eluaastat muutub lõhnataju loomulikult kehvemaks, kui see aga varem hakkab toimuma, siis anna sellest ka enda arstile teada.

Allikas: Yahoo Health