Seljavalud põhjustavad kõige rohkem töölt eemalolekut. Mis neid põhjustab ja kuidas oma tervist hoida?

 (6)

Seljavalud põhjustavad kõige rohkem töölt eemalolekut. Mis neid põhjustab ja kuidas oma tervist hoida?
Pilt on illustreerivFoto: Panthermedia/Scanpix

Füsioterapeut Liis Kukkonen rääkis möödunud nädalal töötajate terviseedenduse seminaril tööasenditest ja nende mõjust tervisele ning tõdes, et just luu- ja lihaskonna vaevused on kõige levinum põhjus töötaja haiguslehele jäämisel Euroopas.

“Mis põhjusel inimesed kõige sagedamini haiguslehele jäävad? Seljavalud,” tõdeb Kukkonen. “Eestis põhjustavad luu- ja lihaskonna vaevused hingamiselundite haiguste järel kõige enam esmahaigestumisi.”

“75-85% inimestest kannatab seljavalude all vähemalt korra oma elu jooksul, aga enamusel lähevad need suhteliselt ruttu üle,” lisab ta. “Probleem tekib siis, kui seljavalu on krooniline. 2016. aastal kirjutati näiteks Soomes välja 3.1 miljonit haiguspäeva just alaseljavalude tõttu. Eesti kohta vastavat statistikat leida ei õnnestunud, aga näiteks 2015. aastal diagnoositi 223 301 korral luu- ja lihaskonna vaevusi.”

Miks need probleemid tekivad?

Meid mõjutavad nii füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühholoogilised kui ka füsioloogilised ohutegurid, millest viimased tekivad pika aja jooksul ja mõjutavad kindlasti ka ettevõtte tulemuslikkust.

Füsioloogilised ohutegurid on:

  • füüsiline raske töö
  • sama tüüpi liigutuste kordamine
  • sundasendid
  • raskuste teisaldamine
  • pidev istumine

Loe veel

Seotud lood:

“Sundasendiks loetakse füsioloogiliselt ebaloomulikke keha ja käte asendeid,” selgitab Kukkonen. “Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab nii lihaseid, liigeseid kui ka luustikku. Parim tööasend on vahetada asendit. Korraks kasvõi püsti tõusta või kui pead kogu aeg seisma, siis vahelduseks istuda või pikali heita. Oluline on vahetada tööasendit piisavalt tihti ja mõelda selle peale, milline on vaba aja koormus. Kui töö on istuv, siis alustades näiteks klaverimängimist kohe koju jõudes, pole see kombinatsioon väga kasulik. Vaja oleks hoopis liikuda.”

Peamisteks tööst põhjustatud luu- ja lihaskonna vaevused on seljavalud, ülekoormusvigastused, peavalu, kaela- ja õlavöötme lihaste ülekoormus. “Näiteks ülekoormusvigastus areneb välja, kui luu- ja lihaskudedele rakendatakse korduvalt ülelävist koormust ning uus koormus järgneb enne esialgsest koormusest taastumist,” selgitab ta. “Mõeldes töötajale, kes teeb füüsiliselt rasket tööd, siis ta peaks oma kehale aeg-ajalt puhkust andma, Kui ta teeb tund aega tööd, peaks ta vahepeal oma tööriistad käest ära panema ja andma kehale teistsugust koormust.”

Alaseljavalu riskifaktorid:

  • esinemine sageneb oluliselt üle 30 aastastel
  • füüsiliselt koormav töö — selg väsib ja hakkab valutama
  • pidev istumine
  • ette kummardavas asendis töötamine (45 kraadi)
  • halb füüsiline vorm ja ülekaalulisus — inimese lülisamba ümber on palju lihaseid, mis hoiavad lülisammast õiges asendis. Kui füüsiline vorm on kehv ja lihased nõrgad, siis see on riskifaktor alaseljavalu tekkeks. Kui ülekaalulisus on ees kõhupiirkonnas, tekitab ka see pinget alaseljale.
  • Suitsetamine — suitsetamine halvendab vereringet ja seetõttu ka ainevahetust ja vereringet lülisambas.

Luu- ja lihaskonna valu mõjutab nii keskendumist, vastupidavust, meeleolu, liikuvust ja kiirust. Mida saab tööandja oma töötaja heaks teha? Hinnata olukorda, tõsta teadlikkust, mõista töö positiivset ja negatiivset mõju tervisele, luua tegevuskava ja eesmärgid, pakkuda võimalusi ja toetada töötajaid.

Kuidas luu- ja lihaskonna haigusi ennetada?

  • Lihaste tugevdamine ja varajane sekkumine
  • töökoormuse reguleerimine — puhkepauside pidamine
  • õigete töövõtete ja -vahendite kasutamine
  • aktiivne eluviis ja tööst taastumine
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare