Algteadmised silmast

Sarvkest on silma väliskesta eesmine osa – õhuke ja absoluutselt läbipaistev, laseb ideaalselt läbi valgust, fokuseerib 60% kujutisest, ülejäänud osa võtab enda kanda silmalääts. Sarvkesta tundlikkus sõltub silmade värvist. Sinisilmsetel on see kaks korda vastuvõtlikum igasugustele mõjutustele kui pruunisilmsetel.

Silmaava e pupill on ümmargune avaus keset vikerkesta, läbi selle tungivad valguskiired silma. Silmaava mõõdud sõltuvad valguse eredusest ja … vanusest: 70- ndaks eluaastaks väheneb selle diameeter peaaegu 1/3 võrra.

Vikerkest reguleerib silma sattuva valguse hulka ja annab silmale värvi. Kui seal on vähe pigment melaniini, siis on silmad heledad – hallid, sinised. Kõige rohkem pigmenti leidub musta- ja pruunisilmsete vikerkestas. Iga inimese vikerkest on unikaalne, selle ehitus on erinev isegi ühemunakaksikutel.

Mõned spetsialistid kinnitavad, et peagi asendab passe, juhilubasid ning krediitkaarte kiire ja eksimatu isiksuse identifitseerimine tema vikerkesta skanneerimise teel. Teised aga määravad juba tänapäeval selle järgi inimese tervislikku seisundit. Nende arvamust mööda on loomulik ja tervislik vaid silmade sinine ning pruun värv, samuti nende varjundid. Kõik ülejäänud on patoloogia tunnused. Näiteks viitab roheline värv eelsoodumusele haigestuda maksahaigustesse.

Silmalääts. Kujult läätsetaoline, koosneb kristalselt läbipaistvatest elastsetest kiududest, mis ripslihase abil oma kuju muudavad. Tänu sellele muudab silmalääts vajadusel oma kumerust, murrab tugevamini või nõrgemini valguskiiri, st võimaldab täpselt näha esemeid, mis asuvad kauguses ja ka päris nina all.

Skleera (silma kõvakest). Teisiti öeldes valk – väliskest, mis on omamoodi silma vutlariks. Mõningatel rahvastel (jaapanlastel, indoneeslastel) on skleera looduse poolt antud õhuke ja kipub välja venima. Seetõttu kalduvad need rahvad sagedamini lühinägelikkusele kui teised. Jaapanis on näiteks lühinägelikke inimesi enam kui 70%, Venemaal aga – umbes 15%.

23-24 mm on normaalne silma pikkus. Lühinägelikkuse puhul venib silmamuna välja, kuna nõrk õhuke skleera ei hoia seda kinni. Valguskiired ei kogune enam - nagu ette nähtud - võrkkestal, vaid fokuseeruvad selle ees. Kaugete esemete kujutis on sel juhul ebaselge. Iga lisatud millimeeter kutsub esile lühinägelikkuse suurenemise 3 dioptria (läätsede optilise tugevuse mõõtühik) võrra. Vaat siis millised optilised fookused!

Konjunktiiv e silma sidekest. Sidekude, mis katab laugusid seestpoolt ning jätkub silmamunadel. Selle põletik – konjunktiviit – on ebameeldiv, kuid mitte ohtlik haigus. Sümptomid – punetus, sügelemine, kõrvetustunne, pisarate vool, vahel eritised, mis kogunevad silmanurkadesse. Põhjused – infektsioon, allergia (näiteks küünelakile või klooriveele - nn basseini konjunktiviit). Ravi määrab silmaarst sõltuvalt haiguse põhjusest, kuid niisutamine teega, kummelitõmmisega ning isegi tavalise külma veega kergendavad seisundit.

Ripsmed kaitsevad silmi tolmu eest ning tagavad laugude tiheda sulgumise pilgutamisel. Iga silm on ääristatud 160 ripsmekarvaga.

Huvitav teada

Inimese silm on 15 korda väiksem hiidkalmaari omast – diameeter 2,5 cm molluski 37,5 cm vastu.

Üheskoos. Kui loodus oleks kokku hoidnud ning varustanud meid vaid ühe silmaga, siis näeksime ümbritsevat maailma lamedana. Kui aga inimese silmad ei liiguks sünkroonselt, siis näeks ta alati kõike kahekordselt.

Värvid. Inimene eristab 10 miljonit värvi. Eurooplased on äärmiselt vastuvõtlikud punasele ning eristavad rohkem selle toone kui näiteks ameeriklased. Naised näevad ümbritsevat maailma kogu selle värvilises hiilguses. Iga kümnes mees aga kannatab ühel või teisel määral värvipimeduse all. Suitsetajatel alaneb värvitaju, sinise varjundeid ei pruugi nad aga üldse ära tunda.

Odraiva ilmub väga sageli just talvel lauäärele, ripsmejuurtele. See on omas mõttes märk immuunsüsteemi langusest. Kiiremaks lahtisaamiseks võib kasutada levomütsetiiniga silmatilku või vana rahvatarkust – kuldsõrmusega väljapunnitavat odraiva hõõruda.

Mida silmad tervise kohta räägivad

Mõned ohumärgid, millele Londoni silmaarst professor Alistair Fielder soovitab tähelepanu pöörata. - Silma sarvkesta ümber olevaid piimvalgeid sõõre kutsutakse tavaliselt arcus seniliseks. Valge sõõri põhjus peitub rasva ladestumises sarvkesta, mis võib viidata vere kõrgenenud rasvasisaldusele.

See on tavaliselt vanemate inimeste probleem, alla 40-aastastel inimestel esinevat sarnast probleemi nimetatakse arcus juveniliseks. See võib viidata kõrgele vere kolesteroolitasemele ning seda tuleks lasta kontrollida.

- Kosmeetika on üks kõige sagedasemaid, aga samas kõige rohkem kahe silma vahele jäävaid silmaprobleeme. Toodete vale kasutamine või negatiivne reaktsioon teatud tootes esinevale ainele on sageli silma ärrituse põhjuseks, tulemuseks punetavad valulikud silmad. Kuna vanad jumestusvahendid võivad olla saastatud bakteritega, tuleks neid isegi vähese kasutamise korral sageli uuendada ja mitte jääda ootama pakendi tühjaks kasutamist.

- Kui teie laugudel on väikesed valged laigud, siis võib ka see viidata vere liiga suurele rasvasisaldusele.

- Kui teie silmalaugude sisemine osa on mitte ereroosa, vaid kahvatu, siis viitab see tavaliselt aneemiale ja rauapuudusele.

- Silmavalgetele aegajalt ilmuvad punased laigud ei ole ohtlikud. Kuigi pidevalt esinev probleem võib viidata kõrgele vererõhule, mis lõhub kapillaare.

Punane täpp silmamunal on kõige tavalisem sinikas, ainult et väike. See võib ilmuda, kui tõsta rasket kotti või istuda liiga kaua arvuti taga - füüsilise või pikaajalise silmade koormuse puhul veresoon lõhkeb. Et punetusest kiiremini lahti saada, tuleb 10-15 minutiks panna silmale tee kompress.

- Kui punaste veresoonte võrgustik katab pidevalt silmi, siis võib olla häiritud silma siserõhk. Targem oleks käia kontrollis. Muide, nendel, kes teevad pikki vaheaegu söögikordade vahel või kannatavad kõhukinnisuse all, on silmade siserõhk nii või teisiti tõusnud.

- Raskendatud nägemine pimedas võib viidata kehvast vereringest põhjustatud veresoonkonna probleemidele.

Samuti võib see viidata ka soolestikuparasiitidele või kehvale vitamiinide ja mineraalide omastamisele.

Vere happesuse tase mõjutab ka silmade tööd, eriti kui pH muutub liiga happeliseks. Happelisus võib tuleneda toidust või halvasti töötlevast maksast ja neerudest. Üks võimalus süsteemi tasakaalustada on korrastada oma toitumine (vähem loomseid, rohkem taimseid toitaineid).

- Lihasenõrkuse põhjus on tavaliselt halb valgustus töökohal ning liiga pikaajaline arvutiekraani ees istumine. Silmi võib kahjustada ka emotsionaalne stress, kuna see pärsib silmalihaseid tugevdava B-vitamiini omastamist.

Kui üks silm sulgub paremini kui teine, mis on raamatukoide levinud probleem, siis tuleneb ka see lihaste nõrkusest. Pinge leevendamiseks hoidke pliiatsit umbes kolmekümne sentimeetri kaugusel näost ning keskenduge sellele. Seejärel tooge see endale aegajalt lähemale, kuni pliiats muutub häguseks. Tehke seda kolm kuni neli korda päevas.

- Topeltnägemine võib viidata närvikahjustusele ning te peaksite võtma ühendust arstiga.

- Liiga palju valget ehk “Sanpaku” (mis tähendab kolm valget) oli termin, mille vana Jaapani meditsiinisüsteem Bo-Shin sellele sündroomile andis, ning see on seotud yini ja yangi teooriaga. Selle sündroomi alla kannatava inimese vikerkest on ülespoole pööratud, nii et silmavalge on kolmest küljest selgelt näha.

Idamaades on seda sündroomi sajandeid tuntud ning sellega seostatakse kehva füüsilist ja vaimset tervist, mille põhjuseks on peamiselt ebaterve dieet, milles on liiga suur osakaal punasel lihal ja happelistel toitudel.

Inimese psühholoogiline seisund võib samuti tekitada Sanpaku sündroomi, kuna stress mõjutab silmanärvi.

Osa arste usub, et makrobiootiline dieet aitab probleemist jagu saada, ainult et selleks kulub mitmeid aastaid.

-Hägustunud nögemine võib viidata tõsisele silmahaigusele glaukoomile või vikerkestapõletikule. Kui teil on glaukoom, kirjutab arst teile välja ravimid surve vähendamiseks silmas. Vikerkesta põletik nõuab kohest ravi kortikosoidtilkade või -tablettidega.

- Kui teie silmad omandavad kollaka varjundi, siis võib see viidata maksahaigusele. Konsulteerige kohe arstiga.

- Silmade ees olevad heljuvad täpid võivad olla migreeni esimeseks tunnuseks. Sellest saab tavaliselt abi valuvaigistite, ohtra vedelikutarbimise ning pimedas vaikses toas puhkamisega.

- Lõtv silmalaug võib viidata lihasprobleemile või närvikahjustusele kusagil mujal kehas ning teil tuleks arsti poole pöörduda.

- Kipitavaid punaseid silmalauge seostatakse sageli kõõmaga ning seentõve vastane šampoon aitab saada jagu nii silmapõletikust kui kõõmast. Abi on ka parfüümivaba niisutava kreemi kasutamisest. Kui olukord ei parane, võib arst kirjutada välja kortikosteroidsalvi.

- Teil võib olla etropioon, mille puhul laug on pööratud sissepoole, või ektropioon, mille puhul laug on suunatud väljapoole, paljastades lau sisemise poole.

Kuigi tegemist ei ole ohtliku probleemiga, ei ole see esteetiline ning võib põhjustada sarvkesta kahjustusi. Arst võib saata teid kergele korrigeerivale operatsioonile.

- Kiirelt halvenev silmanägemine võib viidata diabeedile või sündroomile, mille puhul võrkkest vananeb enneaegselt ning kaotab funktsiooni. Konsulteerige spetsialistiga.