Kas teadsid, et:

  • Soola tervistavast mõjust kirjutati juba Vana-Kreeka/Rooma aegadest. Soola ravitoime sai eelduste kohaselt kinnitust 1843. aastal Poolas, kui Dr Feliks Boczkowski avastas kaevurite tervist kontrollides, et neil ei olnud kunagi hingamisteede haigusi.
  • Dr Karl Hermann Spannagel Saksamaalt avastas soola raviomadused I maailmasõja ajal, kui kontrollis oma patsiente, kes olid sõjapakku põgenenud Kluterthöhle karstiala soolakoobastesse. Koopasse varjunud inimesed olid saanud leevendust oma astmale.
  • Haloteraapia (kreeka keeles on tähendab halos soola) on teisisõnu soolaravi, mille käigus patsient viibib kuiva soola-aerosooli keskkonnas.
  • Soolaravi on Euroopas igapäevaselt kasutusel juba üle kui 50 aasta.
  • Soolaravi on efektiivne individuaalselt sobivas terapeutilises doosis. Soolaravi on ohutu, lihtne ning meeldiv viis oma hingamise parandamiseks.
  • Soolaravi on soovitatav kasutada eelkõige krooniliste hingamisteede haiguste, sealhulgas astma (ei sobi astma ägenemisel ja ägedas faasis), kroonilise bronhiidi, kroonilise põskkoopapõletiku, kroonilise nohu, kroonilise kurgumandlite ja/või neelupõletike raviks ning sesoonsete allergiate puhul kui ka allergiliste nahahaiguste korral. Samuti sobib soolaravi suitsetajatele ja tolmuse töö tegijatele. See on ka tõhus viisi ennetamaks krooniliste haiguste teket ja parandamaks organismi vastupanuvõimet haigustele.
  • Soolaraviks kasutatakse keskkonda, kus on stabiilne niiskus ja temperatuur. Ravikambris püsib pidevalt hüpoallergeenne ja hüpobakteriaalne keskkond. Haloteraapia ravifaktoriks on raviv hingamiskeskkond, mille moodustab küllastunud keedusoola kuiv aerosool kontsentratsioonis 0,5 — 12 mg/m3, kus osakeste suurus on 1-5 mikrogrammi. Tavalises õhus on soola kontsentratsioon kuni 1,5 mg/ m3.
  • Tänapäeval võimaldab aparatuur rakendada eri haiguste puhul erinevaid ravirežiime. Kuiv soola aerosool saadakse halokambris pneumaatilisel teel, samal ajal soola mehaaniliselt „veskis” peenestades. Viimane põhjustab ka osakeste negatiivse elektrilise laengu, mis on organismile kasulik.
  • Enne soolaravi protseduuri valimist tuleks konsulteerida ravispaa arsti, taastusraviarsti perearstiga vm eriarstiga, kes määrab soolaravi vajaduse ja võimaliku toimiva ravikordade arvu. Kuna paljudes soolakambrites on võimalik valida kahe erineva soolakontsentratsiooni programmi vahel, siis arst saab erinevate haiguste puhul määrata ka toimivama soolakontsentratsiooni.
  • Minimaalne soolaravi kuuride arv on 5-8 korda. Maksimaalse tulemuse saamiseks, olenevalt haigusest ja selle raskusastmest, oleks soovitatav ravikuuri pikkus 15-20 seanssi. Ravikuure võib korrata 2-3 korda aastas.
  • Soolaravi protseduur kestab vastavalt patisendi seisundile  10-40 minutit. Laste soolaravi seansi pikkus sõltub kehakaalust. 1-2 aastastel lastel on seansi keskmine pikkus15-20 minutit, alates koolieast võib see olla juba 30-45 minutit.
  • Soolaravil on avastatud ka närvisüsteemi rahustav toime, mis sobib edukalt stressi, depressiooni ja neuroosilaadsete sümptomite leevendamiseks. Enesetunne paraneb juba esimeste seansside järel.
  • Soolaravi seanssidega suureneb kroonilisi kopsuhaigusi põdevatel inimestel rögaeritus ja paraneb kopsude ventilatsioon ja hingamine. Allergilise nohu korral ja põsekoopa põletike korral väheneb limaskesta turse. Soolaravi järel vähenevad allergilised nahahaigused ja -lööbed ning leeveneb naha sügelus.
  • Soolaravil ei ole teada olulisi kõrvalmõjusid. Tundlikel inimestel võib soolakamber põhjustada nahasügelust ja kipitustunnet kurgus või silmade ärritust.
  • Soolaravi ei tohi teha kõrge palaviku, tuberkuloosi, kõrgvererõhutõve (II b — III st), veriköha või ägeda viirushaiguse esinemisel. Soolaravi ei sobi hingamispuudulikkuse ja kopsu emfüseemi korral. Kui on kahtlusi soolaravi sobivuses, tasub küsida nõu oma raviarstilt.
  • Soolaravi võib teha rasedatele, kuni 10 korda esimesel ravirežiimil.
  • Eestis on võimalik soolaravi protseduure teha kolmeteistkümnes ravispaas üle Eesti, mille kohta leiab lisainfot Terviseturismi klastri kodulehelt.