Unepuudus tekitab tõsiseid kognitiivseid-, meeleolu-, ja käitumishäireid. Laste puhul peab eriti välja tooma kehva keskendumisvõime koolitundides, väsinud ja unise enesetunde, vähese või liigse söömise, hüperaktiivsuse ning rahutu une öösel. Lapsed vanuses 7-12 eluaastat vajavad igapäevaselt und keskmiselt 10-11 tundi ning nende hea une mõõtmine käib peamiselt vaadeldes ja küsides.

Kui lapsel esinevad järgmised sümptomid, siis tuleks uurida täie tõsidusega lähemalt, kas laps saab ikka vajaliku unekoguse täis: päeval väsinud ja unine, pisut kärsitu ja pahur, ei suuda keskenduda õppetöös, uinumine võtab liiga palju aega, ärkab öösel mitu korda üles, tahab teha päeval uinakuid.

Tegelikult on lastel unepuudust tekitavad faktorid paljuski sarnased täiskasvanute omadega: liiga hiline magamamineku aeg, liiga pikalt nutiseadmete kasutamine (USA uuringute andmetel on lapsed nutiseadmetes 5-7 tundi päevas), vale toitumine, vähene füüsiline aktiivsus ja ka sõbrad, kes liiguvad vähe, probleemid perekonnas, vaimne kurnatus, unekeskkond ei ole sobiv , mõni unehäire või tervisehäire, mis ei lase magada ja millega ei ole tegeletud.

Kuidas aga leevendada unepuuduse sümptomeid? Kõige enam kasutatakse laste puhul käitumuslikke psühhoteraapia võtteid. Tihti kaasatakse kogu perekond raviprotsessi, sest see motiveerib last ja ka vanemad saavad abi. Siin on mõned lihtsad, ent tõhusad nõuanded unemurede lahendamiseks:

Unerütm tuleb hoida kindlas graafikus ja magamaminekul peab olema õige aeg
See on väga oluline, et lapse uni oleks igal ööl sama pikk. Tihti magavad lapsed nädalavahetusel 2-3 tundi rohkem ja see annab juba märku, et laps kannatab unepuuduse all. Kui laps magab koolipäevadel ja nädalavahetusel sama pikalt, siis on tõenäoline, et ta unepuuduse all ei kannata.

Unenõustajad nimetavad nädalavahetuse pikka und ettemagamiseks. See tähendab, et pühapäeva õhtul laps õigel ajal magama ei jää ja sipleb voodis keskööni. Esmaspäeval tuleb aga ärgata kell 06.30 ja sealt algab taaskord unepuudus, kuni nädala keskpaigani, kus neljapäeval minnakse juba varem magama, aga reedel hiljem. See on nõiaring, kust on keeruline niisama lihtsalt välja saada. Taoliste unerütmi häirete korrigeerimiseks kasutatakse unepäevikuid ja lapse und hakatakse tasa ja targu kasvatama ettepoole, kuni jõutakse tema täieliku unevajaduseni.

Õige toitumine õigel ajal
Kõik me teame, et söömine on kasvamiseks ja arenguks oluline tegevus. Paljud lapsed aga ei taha hommikul süüa ning üks põhjus võib olla selles, et nad on kannatavad unepuuduse all. Hommikul ärgates on neil süda paha, raske on olla, unisuse ja väsimuse tunne. Keha on valmis alles sööma 2-3 tundi pärast ärkamist.

Paljud lapsed ei söö ka koolis, sellisel juhul tuleb lapsele toit kaasa anda. Need lapsed, kes hommikul ja päeval vähe söövad, tahavad õhtul rohkelt süüa, see aga ei ole hea meie unele. Täiskõhuga magama minemine häirib meie und, samuti ei tohi minna voodisse näljasena.

Sõpradega aja veetmine värskes õhus
Kui me tahame nutiseadmete pidevast kasutamisest vabaneda, siis lapsed peaksid tubaste tegevuste kõrval rohkem silmast-silma oma sõpradega kohtuma ja õues tihedamini mängima. See on tavaline, kui laps on valmis loobuma nutiseadmest, siis kõige keerulisem on leida asendustegevus, kui teised on toas arvutite taga. Julgustage oma lapsi koos sõpradega minema tunniks-paariks õue!

Vanemate ja laste ühine aeg
Vanemad peegeldavad oma tegevust ja lapsed õpivad innukalt. Kui vanemad samuti lesivad diivanil nutiseadmed käes, siis laps teeb sama. See on oluline, et lapse ja vanema vahel käiks reaalne vestlus ning tehakse midagi koos. Olgu see ühiselt õhtusöögi valmistamine, jalutuskäik pargis või mõnus rattaretk metsarajal — variante on tegelikult veel rohkemgi!

Magamistoa ülevaatus
Meie und võib häirida unekeskkond. Või kui toas on midagi, mis on hirmutav. Lapsele ei pruugi sobida toa värv, akna liigne lähedus voodile või ebamugavad padjad-tekid. Oluline on rääkida lapsega läbi tema unekeskkond ja vajadusel seda kohandada vastavalt vajadusele.

Rohkem aktiivsust ja toredad trennid
Füüsiline aktiivsus on meie aja antidepressant ja lapsed peavad liikuma. Muidu hakkab uni vähenema ja sellega seoses tekivad lastel kõik eelpool nimetatud probleemid.

Nutiseadmed kahjustavad silmi ega lase magada
Ekraanide valgus toodab serotoniini ja see ei lase magama jääda — uni nihkub hilisemaks. Samuti, seal toimuv tegevus on õhtusel ajal meie ajule liiga intensiivne ja stimuleeriv, see ergutab meie aju ja magama jäämine on raske. On oluline, et lapsed enne voodisse minekut, vähemalt 1 tund, ekraanide taga ei istuks, nende hulka kuulub ka nutitelefon.