Patsiendid peaksid oma tervise ja rahakoti huvides teadma, milline on terve suu, soovima seda säilitada ja oskama kasutada vastavaid teenuseid.

Hambahaiguste ennetamine

Suuhügieeni mõju suuõõne haiguste, sealhulgas hambakaariese ja kroonilise igemepõletiku kulule on suur. Katt ei eemaldu ilma harjamiseta. See tähendab, et nätsu närimine ja õuna söömine ei puhasta hambaid katust küllaldaselt. Hambahaiguste ärahoidmiseks on tähtis, et hammaste igalt pinnalt eemaldataks katt hoolsalt ja korrapäraselt. Õige harjamise tehnika ei kahjusta hammast.

Igapäevaseks hammaste pesemiseks on vajalikud sobiv hambahari ja pasta, hammaste vahede puhastamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele kas hambaniiti, tikku või vaheharja.

Laste hammaste pesemist hambaharjaga (hambapasta võetakse kasutusele siis, kui laps oskab sülitada) alustatakse juba esimese hamba lõikudes.

Korraliku harjamise järel tunduvad hambapinnad keelega katsudes siledad. Siledus on märgiks, et oleme katu edukalt eemaldanud.

Apteegist ja hambaarstilt saadavate hambakatu värvimise tablettidega võib kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada. Suuhügieeni hindamine on vajalik inimesele endale, et teada, kui suur on tema hammastel karioossete defektide või igemehaiguste oht. Indikaatortablette nagu Diadent, Diaplac, (RED-COTE® Disclosing Tablets) tuleb umbes minuti jooksul hoolikalt närida, seejärel sülg välja sülitada ja loputada suud veega.

Indikaatortableti kasutamine

Plakk värvub punaseks, puhtamad alad heleroosaks. See võimaldab hinnata plaki olemasolu, selle ulatust ja kinnitust emailile. Suu-hügieeniindeksi alusel võib pidada heaks olukorda, kui hambad ei värvu üldse. Suuhügieen on rahuldav, kui veerand hambapinnast on värvunud, ja ebarahuldav, kui üle poole hambapinnast on muutnud värvi.

Hammaste puhastamine peaks kuuluma selliste kohustuslike isikliku hügieeni võtete hulka, mida ei tohiks unustada ka reisil viibides.

Hammaste harjamine

Hambaharjad jaotatakse kõvadeks, pehmeteks ja poolpehmeteks. Harjastest on moodustatud kimbukesed, mille otsad on lõigatud kooniliseks. Tänapäeval kasutatakse sünteetilisest materjalist harju, mis on hügieenilisemad ja mida on kergem puhastada.

Hambahari peab olema vajadustele vastav. Arvesse peaks võtmta suurust, kasutamislihtsust, tõhusust plaki eemaldamisel, vastupidavust, hinda.

Hea hambahari on tihedate pehmete harjastega (soft) ja lühikese peaga. Hambaharja pea võiks olla pikkusega 30–35mm, mis võimaldab juurdepääsu ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, nt purihammaste tagumised küljed.

Väga oluline on, et kasutatakse pehmet ja lühikese peaga hambaharja, vastasel juhul vigastatakse iget. Kõva hambahari vigastab igemeid ja hambaid. Eriti kiiresti kuluvad juba paljastunud hambakaelad. Hammaste kaeladele liigse surve avaldamise vältimiseks hoia hambaharja sõrmede vahel nagu pliiatsit, harjased 45° nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu.

Hammaste pesemiseks soovitatakse Bass tehnikat s.t hambaharja liigutatakse lühikeste vibreerivate liigutustega edasi-tagasi üle 2–3 hamba korraga. Harjased on suunatud 45° nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu. Samaaegselt puhastavad harjased hästi hambapinda ja masseerivad igemeid.

Harjamist on soovitav alustada purihammaste keelepoolsest küljest e tagant ja seestpoolt (liikudes teise poole purihammasteni) ja jätkata purihammaste põsepoolsest küljest (liikudes teise poole purihammasteni) ning lõpetada hambumispinna harjamisega. Kui alustada kergemini ligipääsetavatest kohtadest, võib tagahammaste puhastamine sootuks ununeda. Esihammaste tagant harjates võib harja pöörata püstiasendisse. Hammaste kulumise vältimiseks oleks soovitav iga kord alustada pesemist erinevast purihammaste keelepoolsest küljest.

Hoolikas pesemine kestab vähemalt 2–5 minutit. Hammaste pesemise lõpus tuleks ka keelt harjata.

Hambaharja tuleb regulaarselt uuendada. Tavaliselt on hambaharja kasutamise aeg umbes 2–3 kuud. Selle aja jooksul kaotab hari elastsuse, harjased deformeeruvad, muutuvad ebaühtlaseks ning hambapind jääb puhastamata.

Hambapastat pannakse harjale hernetera suuruses koguses, mis sülitatakse suust välja alles hammaste pesemise lõppedes. Fluorivaeses piirkonnas on soovitav kasutada profülaktilise toimega fluoriide sisaldavaid hambapastasid ja hammaste harjamise lõpus mitte loputada suud veega, vaid piirduda pasta väljasülitamisega. Sellega tagame hambapinna ja fluorisisaldava hambapasta kontakti pikemaks ajaks.

Hambaid pestakse hommikul ja õhtul, kusjuures õhtust pesemist ei tohiks kunagi unustada. Hambaid ei ole soovitav pesta kohe peale söömist ega ka peale oksendamist, kuna hambaemail on pehme ja hambaharjaga pesemine võib kahjustada seljuhul hambaemaili põhjustades abrasiooni.

Et eemaldada bakterid ning toidujäänused, mis kogunevad harjaga raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, tuleb kasutada hambaniiti — ainult nii on võimalik pääseda hammaste vahele. Ainult harjamisest piisab vaid piimahammaste puhastamiseks. Püsivate hammaste harjamisega saab ainult pooled hammastest puhtaks. Teine pool ehk hammaste vahed vajavad abivahendeid nagu hambaniit, tikk või vahehari. Igemete korrashoiuks tuleks pärast hammaste harjamist ning hambaniidi kasutamist kasutada erivajadustele vastavaid hooldustooteid.