Tänase päeva otsus

Meeldib see teile või mitte — lapsed hakkavad varakult seksima. Näiteks Soomes on ligi pooled kuuteistaastastest poistest ja kaugelt üle poole sama vanadest tüdrukutest oma esimese seksikogemuse saanud. Pole põhjust arvata, et meil asjalood väga palju teisiti oleks.

Kardate, et HPV vastase süsti järel hakkavad teie lapsed varem või rohkem seksima? Mingit kinnitust sellele hirmule minuteada pole. Küll peaks üsna mitmel põhjusel pelgama pikaajalist antibeebipillide kasutamist. Esiteks ei kaitse pillid suguhaiguste eest, teiseks nõrgestab nende pikaajaline tarvitamine immuunsüsteemi, mille tagajärjeks on HPV organismis püsimine ja vähiohu tõus. Pigem kasutatagu kondoomi.

Rasestumisvastaste hormoonravimite 5-9aastase kasutamise järel on HPVga nakatunud naisel keskmiselt kolm korda kõrgem risk saada emakakaelavähk kui nakatumata naisel, üle 10aastase kasutamise järel aga neli korda suurem risk.

Mida sellest järeldada? Enne, kui hakata pille kasutama, tuleb kindlaks teha, kas te pole nakatunud mõne vähiohtliku HPV tüvega. Eestis on olemas kõik võimalused, et täpselt määrata viiruse olemasolu ja tüüp. Antibeebipillid võivad HPVga nakatunu tervist kahjustada ja eluiga lühendada.

Senine üldine kogemus näitab, et haiguse levikule piiri panemiseks peab vaktsineerimine olema võimalikult ulatuslik. Nii vaktsineeritakse Austraalias HPV vastu ka poisse — et nad vähkitekitavaid viirusetüvesid edasi ei kannaks ega ise kondüloomidesse ei haigestuks. Sama teeb jaanuarist ka Austria. USAs vaktsineeritakse tüdrukuid ja naisi juba eelmise aasta suvest. Saksa suurim tervisekindlustus, kel on 25 miljonit klienti, hakkab vaktsineerima 9-17aastasi tüdrukuid. Ka Prantsusmaa on teatanud sarnastest kavatsustest.

Meie seaduseandjad ja valitsus on järjekindlalt eiranud tõsiasja, et Eesti tervishoius on raha puudu ja selle korraldus osalt ajale jalgu jäänud. Sellises süsteemis on arstil raske täie pühendumusega tööd teha ja patsiendil keerulisem tervist hoida ja paraneda. Nii lahendame täna eilse päeva probleeme ja tänaste oluliste küsimuste lahendamisele aega ei jäägi. Arstid on aastaid rääkinud, et tervishoiu rahastamises oleme Euroopa viimased — ja seaduseandjad ja valitsus on seda probleemi aastaid lihtsalt eiranud. Nüüd, kus arstid streigiga olukorra muutmist nõuavad, heidetakse neile ette igasugu patte. Kuid kes vastutab alarahastatud ja poliitjuhitud tervishoiu seisukorra eest?

HPV vaktsiin ei kuulu täna Eesti vaktsineerimisprogrammi. Iga uus asi on läbi aegade leidnud sageli eest ükskõiksuse ja sadu põhjuseid, miks seda mitte kasutusele võtta. Kunagi pidi üldsust ja võimukandjaid veenma rõugete vaktsiini vajalikkuses. Tänapäeval tuleb sarnaseid samme astuda HPV-vaktsiini rahva sekka viijatel.

Nii oleks tänase päeva küsimus — tulevikku vaadates — millal jõuab uus vaktsiin riiklikusse vaktsineerimisprogrammi? Kes vastutab selle eest, et raisatakse meile kõige väärtuslikumat — aega elada? Kes võtaks vastata?

* * *

Lisainfo saamiseks ja brošüüri allalaadimiseks külasta www.cancer.ee Vaata ka www.hpv.ee või helista info saamiseks 1618.

Kui oled kolinud, siis sõeluuringu kutse kättesaamiseks täpsusta kindlasti oma andmeid Haigekassas tel 16363. Samal telefonil saate isikukoodi abil kontrollida, kas olete sõeluuringule kutsutute hulgas.