Ajakirjas mBio ilmunud USA Northwesterni ülikooli teadlaste uurimuse põhjal on tripperitekitaja liikumisviis hoopis kavalam: mikroobidel on erilised karvataolised moodustised, mille tipus on kleepuvad valgud, nende abil kinnituvad nad seemnevedelikus leiduvatele proteiinimolekulidele ja pukseerivad end edasi.

Tavaolukorras on karvakesed korralikult kimpudeks pakitud, kuid inimese seemnevedelikuga kokku puutudes harutavad need end lahti. Koekultuuris tehtud katsete põhjal aitavad seemnevedeliku valgud bakteritel ka inimese suguteede pinnale kinnituda.

Mil moel see avastus tripperi ravimisele kaasa aitab, sellest loe TÜ teadusportaalist Novaator.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel nakatub igal aastal maailmas gonorröasse sada miljonit inimest. Haiguse levikut on soodustanud viimase kümne aasta jooksul kujunenud tekitajate antibiootikumiresistentsus, mistõttu haigete ravi osutub paljudel juhtudel väheefektiivseks.

Eestis on haigestumus Terviseameti andmetel viimasel aastakümnel siiski langenud:  2011. aastal registreeriti 176 (haigestumus 13,1
inimest 100 000 elaniku kohta), 2002. aastal 540 gonorröa juhtu (haigestumus 39,5 100 000 elaniku kohta).