35 vabatahtlikku pandi magama algul koju ja siis võõrasse kohta ja nende aju aktiivsust pandi mõõtma spetsiaalsed skännerid. Samuti olid katsealuste pea ja käte külge kinnitatud elektroodid, et jälgida ajulaineid, silmade liikumist ja südametööd.

Uuringust tuli välja, et katsealustel läks võõras kohas uinumiseks kauem aega kui kodus ja nad ei maganud nii sügavalt kui kodus, eriti just esimesel ööl võõras kohas. Põhjus oli selles, et aju vasak hemisfäär jäi aktiivsemaks kui parem hemisfäär. Aktiivseks jäänud aju osa tõttu reageeris inimene võõras kohas helistiimulitele ja kõigele muule tugevamalt.

See polegi loomadest nii erinev käitumine. Näiteks hülged magavad tihti, üks silm lahti, et olla igaks juhuks valvas varitsevate ohtude suhtes. Teadlased oletavad, et see, et inimesed võõras kohas eriti esimesel ööl hästi magada ei saa, on tingitud samast instinktist. Me kaitseme end niiviisi võimalike ohtude eest.

Allikas: Woman's Day