Tee — jumalate jook
800 aastat tagasi kirjutas buda munk Lu Yu terve entsüklopeedia tee kohta. Euroopasse jõudis tee tänu portugallastele, kes hakkasid esimestena Hiinaga kaubavahetust pidama.
Üks esimesi laiatarbetee marke oli Lipton, mis sai kättesaadavaks ka keskklassi inimesele. Enne seda oli tee luksusjook. Liptoni tee teeb populaarseks tõsiasi, et tema valmistamisel arvestatakse alati selle maa veekaredust, kuhu teda transporditakse.
Eri maades toodetud teedel on erinevad omadused. India ja Tseiloni teel on terav maitse, kangus, ere värvus. Hiina tee sordid on mitmekesised oma maitsevarjundite poolest, pehmed ja sametised.
Rohelise tee pooldajaid on vähe, sest sel sordil puudub teele omane spetsiifiline lõhn ja maitse. Tegelikult on ta oma toimeainete poolest organismile väga kasulik. Teda kasutatakse ka mitmetes kosmeetikatoodetes — šampoonides, dušigeelides, kreemides ja õlides. Ta viib organismist välja mürkained, reguleerib ainevahetust ja parandab seedeprotsessi.
Näpunäiteid
Inglaste teerituaal
Puista eelnevalt kuumutatud kuiva teepuru — 1 tl tassi kohta pluss veel üks kannu jaoks. Vala peale keeva vett ja lase 5 min tõmmata. Soojendatud tassi vala 2-3 spl kuuma piima, siis alles lisa tee.
Sellist teed (nt Ahmad või Lipton) juuakse ainult piimaga ja kindlal ajal: hommikueine, lantši (kl 13) ja kella viie ajal.
India jäätee
300 grammile veele lisa 3 tl India teed, keeda 5 min ja lase seista. Siis lisa 0,5 kl mõned jääkuubikud, vala sellele tee, lisa suhkur ja sidrunilõigud.