Terviseks! Punane vein on hammastele kasulik
New Yorgi Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadlase, mikrobioloog Hyun Koo sõnul blokeerivad need ühendid — polüfenoolid — kõigi inimeste suus leiduvate Streptococcus mutans’i nimeliste bakterite valmistatud molekule. Tavaliselt lammutab Streptococcus mutans meie söödud suhkru ning valmistab kleepuvaid glükaani-nimelisi molekule, mis võimaldavad bakteritel hammaste külge kinnituda ning nende pealispinda kahjustada. Samad bakterid toodavad ka hambaemaili söövitavat ja seega kaariese teket põhjustavat hapet.
Veinitootmisest üle jäänud kääritatud viinamarjade vartes, seemnetes ja nahas sisaldub ohtralt polüfenoole. Polüfenoolide toimel on võimalik Streptococcus mutans’i glükaanivalmistamine blokeerida, mille tagajärjel saavad jõudsalt edeneda suus elutsevad head bakterid ning samal ajal ei saa halvad bakterid hammaste külge kinnituda.
„Hambaaukudes on äärmiselt rikkalik mikroobne keskkond, seega ei saa halbu baktereid lihtsalt välja suitsetada,“ kõneles Koo. „Seal leidub nii kasulikke kui ka haigusi tekitavaid organisme.“
Koo, kes enne, kui temast sai mikrobioloog, pidas kaks aastat ka hambaarsti ametit, leidis, et sarnaselt polüfenoolidega toimivad ka jõhvikates sisalduvad ühendid — need blokeerivad molekulid, mis võimaldavad kleepuval kihil meie hammastele moodustuda.
Koo uurimusest, mille ta avaldas hammaste tervise ajakirja Caries Research märtsikuu numbris, selgub, et kui teadlased söötsid rottidele jõhvikates leiduvat A-tüübi proantotsüanidiini, leiti, et bakterite happe ja glükaani valmistamine vähenes 70 protsendi võrra ning kaariese levimus 45 protsendi võrra.
Kuid Koo hoiatas, et purkide viisi jõhvikamoosi söömine või pokaalide viisi punase veini joomine ei aita neist ühenditest hammastele vajalikku kasu lõigata. Jõhvikatooted, nagu näiteks jõhvikamoos või mahlakokteil, sisaldavad palju suhkrut, mis teisipidi ei ole hammastele kasulik, ning punane vein võib hambaid määrida.
Selle asemel loodavad Koo ja tema kolleegid leida võimaluse, kuidas lisada kirjeldatud ühendeid katu ja kaariesega võitlemiseks suuvee, hambapastade või närimiskummide sisse. Ta loodab järgmise nelja aasta jooksul tegeleda oma uurimuse tulemuste kliinilise testimisega.
