Tänapäeva Eestis on probleemiks ravile allumatud tuberkuloosi vormid ehk multiresistentne tuberkuloos. Multiresistentsete tuberkuloosibakterite põhjustatud haigusvormid vajavad kuni kahe aasta pikkust ravi, mis on ka kümneid kordi kallim kui tavatuberkuloosi ravi.


Kõigile tasuta ravi

Eestis võib iga inimene, kes kahtlustab endal tuberkuloosi, kopsuarsti vastuvõtule pöörduda saatekirjaga. See õigus laieneb ka neile, kel ei ole ravikindlustust. Tasuta ravi on tagatud kõigile. Tuberkuloos on ägedalt või krooniliselt kulgev nakkushaigus. Haigust põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki organeid, kõige sagedamini kopse.

Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu. Nakkusallikas on kopsu- või kõrituberkuloosi põdev inimene. Kopsutuberkuloosi põdeva haige köhimisel ja aevastamisel paiskub koos rögapiiskadega õhku hulk tuberkuloosibaktereid. Kui teine inimene neid baktereid koos õhuga sisse hingab, võib ta tuberkuloositekitajaist nakatuda. Tuberkuloosi on praktiliselt võimatu nakatuda haige isiklike asjade kaudu või käteldes.

Siiski ei nakatu iga inimene, kes on olnud kontaktis nakkusohtliku tuberkuloosihaigega. Eelkõige oleneb see nakkuse saanud isiku immuunsüsteemist ja tuberkuloosihaige nakkusohtlikkusest, kontakti pikkusest ja keskkonnast, kus kontakt toimus. Suurim nakatumise oht on haige lähikontaktsetel, kes on iga päev haigega koos: pereliikmetel, sõpradel, töökaaslastel. Nakatumist soodustavad HIV-infektsioon, alkoholism, narkomaania, suhkurtõbi, stress, pikaajaline ravi immuundepressantidega — sõnaga, immuunsüsteemi mõjutavad faktorid.

Kõik nakatunud ei ole veel tuberkuloosihaiged, neil ei ole tuberkuloosile iseloomulikke haigussümptomeid. Nakatumist näitab positiivne tuberkuliintest. Mitteaktiivsed, kuid elus tuberkuloositekitajad on organismis immuunsüsteemi kontrolli all. Enamikul juhtudel piisab nakatumise korral eluaegseks kaitseks immuunsusest. Vaid 10% tuberkuloosibakteriga nakatunuist haigestub elu jooksul tuberkuloosi. Ülejäänud 90% jäävad nakatunuiks elu lõpuni, ilma et protsess haiguseks üle läheks.

Tuberkuloosihaigus areneb siis, kui immuunsüsteem ei suuda tuberkuloosibaktereid kontrolli all hoida — need hakkavad kiirelt paljunema ja arenebki välja haigus. Kõige sagedamini kahjustuvad kopsud. Kopsutuberkuloosi kõige levinum kaebus on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha.

Tuberkuloosi üldisteks kaebusteks on kaalulangus, väsimus, halb enesetunne, öine higistamine, palavik. Samad kaebused võivad esineda teistegi haiguste korral, seepärast peab täpsustavateks uuringuteks kindlasti perearsti poole pöörduma.

Leviku vähendamine

Mida saaks teha tuberkuloosi leviku vähendamiseks? Kõige odavam viis on köhimisel ning aevastamisel katta nina ja suu käe või taskurätikuga, mitte köhida teiste inimeste suunas. Tuleks parandada ventilatsiooni kohtades, kus on palju inimesi. See vähendab oluliselt haigustekitajate levikut. Ka akende avamise ja tuulutamisega saab võimaliku nakkuse ülekannet vähendada.

Kõige mõjusam on mõistagi nakkusohtlike haigete kiire ülesleidmine ja terveks ravimine, aitab ka organismi vastupanuvõime tugevdamine. Tuberkuloos on peaaegu alati ravitav, tervenemiseks tuleb läbida kogu arsti poolt määratud ravikuur (kestab kuus kuni üheksa kuud). Nakkusohtlik tuberkuloosihaige saab enamasti kahenädalase või kahekuise korrapärase ravi järel nakkusohutuks.

Ravile allumatu tuberkuloosi puhul on ravi pikem ja vähem edukas ning võib lõppeda ka surmaga. Kõik tuberkuloosiravimid on haigele tasuta ravikindlustuse olemasolust sõltumata. Tuleb tõdeda, et tuberkuloos on tänases Eestis tõsine murelaps, kuid selle leviku piiramine on tõsiselt käsile võetud.

Anastasia Pärnsalu on Põhja Eesti Regionaalhaigla Tuberkuloosiravi Keskuse juhtiv vanemõde