Erinevatest toitumishäiretest on võimalik silmaga näha vaid anorexiat, kui inimesel on ilmselge alakaal. Toitumishäireid uurivate teadlaste Rachel Bryant-Waugh ja Hannah Turner selgitavad, et söömishäiretega inimeste hulgas on on anorektikuid vaid kuni 10 %, ülejäänud on kas buliimia, ortoreksia ehk valitud toitumine või ülesöömishood ning nende haiguste puhul on inimestel normaalne- või ülekaaluline keha. Seepärast on neid söömishäireid raske märgata, sest eeldatakse, et toitumishäirete all kannatavad vaid anorektikud.

Tegelikult vajavad meditsiinilist abi nii anorektikud kui ka teised söömishäirete all kannatajad. Sellest peaks rääkima rohkem meedias ning ravipersonali peaks sel teemal rohkem koolitama.

Söömishäirete tundemärgid, kui lähendane inimene:

  • Äkki hakkab suurt tähelepanu pöörama oma kehakaalule, toidule ja kehale (paljudel juhtudel ka treeningule)
  • Tõmbub sotsiaalsest elust tagasi
  • Muutub väsinuks ning jõuetuks

4 söömishäiret on:

Anoreksia. Inimene näljutab end tahtlikult, sest kardab kaalus juurde võtta, tal on moondunud pilt oma kehast ehk sõltumata hetke kaalust tundub ta endale alati ülekaaluline. Tema enesehinnang on tugevalt sõltuv kehakaalust.

Buliimia. Õgimishood, mida kompenseeritakse oksendamiste, näljutamiste, kõhulahtistite või liigse treeningu kaudu. Nagu anoreksia puhul, on ka siin suur hirm kaalus juurde võtta ning enesehinnang on tugevalt seotud kehakaalu ning kehakujuga.

Õgimishäire. Õgimishäire all kannatajal on nagu buliimikul aeg-ajalt õgimishood, kuid ta ei kompenseeri neid oksendamise või nälgimisega. Seepärast on selle all kannatajad sageli ülekaalulised.

Ortoreksia. Häire, mille puhul inimene tarbib vaid teatud toite ning eemaldab oma menüüst väga täpselt teised toiduained. Võib alata toiduallergiast, kuid viia mõnede valikute puhul toiduainete puuduseni organismis või alatoitumiseni.

Allikas: dn.se