Üllatavad faktid mudaravi kohta

Ravimuda on kasutatud juba ammustest aegadest, kuid veel tänagi avastatakse uusi aspekte muda kasulikkuse kohta ja need võivad panna sind vaatama spaa-protseduuridele hoopis uue pilguga.

Väga olulised on erinevad mudas sisalduvad orgaanilised ühendid ja muda soojusmahutavus. Hea ravimuda on nii peene koostisega, et meenutab kreemi — aja plastkarbis või purgis soojaks ja määri otse näkku.

„Mudavanni võetakse temperatuuril 41-43 kraadi, nii et päris kuumalt. Selle mõjul leevenevad lihaspinged ja sellest tingitud lihasvalud, veresooned laienevad, kiireneb südame töö ja aktiveerub vereringe. Organismist viiakse välja liigne vedelik ja sellega koos jääkained. Pärast mudavanni on nahk pehme, hästi niisutatud. Paraneb naha niiskustasakaal ja ainevahetus,“ kinnitab taastusraviarst ja Värska sanatooriumi ravijuht Dr. Külli Margus.

Kui kasutada mudavanne krooniliste haiguste raviks, siis on taastusraviarsti Dr. Külli Marguse kinnitusel kõige optimaalsem mitu päeva kestev raviaeg, mille jooksul võiks võtta vähemalt neli-viis mudavanni ja võib-olla lisaks mineraalvanne. Lisaks massaaž, mis aitab veelgi kaasa lihaspingete leevendamisele ja ainevahetuse parandamisele.

Värskas tehakse mudaravi endiselt vanniprotseduurina, mis on tänapäeval järjest haruldasem. Mudavannide puhul on üks väga eriline lisaefekt — see on kaalutuse olek. Inimese lihaskonnalt langeb ära üks väga suur pingutus — vastupanu osutamine maa gravitatsioonile.

Värska lahes asub Eestimaa suurim kasutusel olev ravimuda leiukoht. See asjaolu kallutaski 1970-ndatel aastatel rajama selle vahetusse lähedusse sanatoorset puhkekodu, kus tänapäeval tegutseb Värska sanatoorium ja Veekeskus.