Viimase aastasajaga on meie uneaeg lühenenud 2 tundi. Tänapäeval kannatab 50% inimestest mitmesuguste unehäirete käes, kusjuures 12%-l kulgevad need üpris raskelt. Muide, diagnoos „ unetus“, langetatakse inimesele, kes kurdab unehäirete üle kuu kestel või kauemgi.

Ajutised häired esinevad ka tervetel inimestel stressi ja kurnatuse foonil. Aga ka alkoholi ja kofeiini kuritarvitamise tagajärjel. Kõige enam kannatavad unehäirete käes üle 50-aastased, kusjuures naistel esineb seda sagedamini kui meestel.

Kõik magama!

Täiskasvanud inimene vajab öist und keskmiselt 7 tundi. Ent on ka variatsioone. 10% inimestest tunneb end reipalt pärast 9-10 tunnilist und. Ent on olemas ka 1-3% õnneseeni, kellele jätkub 4-5 tunnist. Viimased on ka hulga vastupidavamad valule ja stressidele.
Tavalistel inimestel on aga kahjulik magada nii vähem kui ka rohkem normist. Teatavasti tõuseb neil, kes regulaarselt end välja ei maga vererõhk, kolesterooli ja suhkru tase veres. Nad on ka vastuvõtlikumad depressioonidele. Inimestel, kes lähevad magama pärast keskööd, tõuseb oht depressiooni langeda 24%. Nemad kannatavad ka sagedamini liigse kehakaalu pärast. Miks? Väljamagamata inimesel alaneb 18% leptiini — täiskõhu hormooni — tase. Näljahormooni — greliini — tase aga tõuseb 28%.

Tõenäosus kaalust alla võtta on samuti suurem neil, kes öösel hästi magavad. Olles dieedil kaotavad nad kergemini rasvamassi, kinnitavad ameerika teadlased. Need, kes kehvasti magavad, kaotavad aga lihasmassi.
Kas aga need, kes veedavad voodis rohkem kui 9 tundi ööpäevas, võtavad ka edukamalt kaalust alla, pole teadlased veel kindlaks teinud. Selle eest on nad veendunud, et unekotid riskivad surra südame-veresoonkonna haigustesse!

Uni ja tukkumine

Oma unenormi kindlakstegemine on oluline, sest sellest sõltub nii meie tervis, kui ka töövõime. Seda saab aga teha vaid soodsates tingimustes, kus teised ei dikteeri, kui palju sa peaksid magama, vaid sa ise määrad selle kindlaks. Näiteks puhkuse ajal. 1,5-2 nädalat puhkuse algusest alates pööra tähelepanu sellele, kui palju sa vajad öösel und. See ongi ilmselt sinu individuaalne norm.

Teadlased on ümber lükanud ka populaarse stereotüübi: „Et olla ilus, tuleb magama heita enne keskööd“. Tõepoolest on une esimene pool sügavam, ning just sel ajal organism taastub. Ent kesköö ei puutu siin asjasse. Ilus olemiseks tuleb lihtsalt korralikult välja magada. Ning pole oluline, millal.

Kui sul jääb katastroofiliselt vajaka ajast ööune tarbeks, ürita päeval tukastada olgu või 15 minutit. Samas, kui öösel piinab unetus, ei tohi seda mingil tingimusel teha. Uinuda on veelgi raskem.

Soome Teaduse ja Heaolu Instituudi (THL) uurija Erkki Kronholmi soovitused

Mõtle enda jaoks välja magamaheitmise rituaal ja täida seda. Näiteks käi tund aega enne und sooja duši all.

Tõmba akende ette tumedad kardinad. See on eriti oluline suvel.

Öösel hoia jalad soojas — vahel aitavad uinuda pehmed villased sokid.

Ära joo õhtul alkoholi. See aitab küll uinuda. Kuid uni on halvem ning sunnib keset ööd ärkama.

4 tundi enne und ära söö šokolaadi ning ära joo kohvi ega teed.

Voodi olgu vaid une ja seksi jaoks. Kui ei suuda uinuda, ära pikuta voodis, vaid mine teise tuppa lugema.

Tuuluta enne und magamistuba ja hoia seal 18 kraadist temperatuuri.
2-3 tundi enne und ära söö raskesti seeditavaid toite. Kerge jogurt või kefiir aitavad uinuda.

Lapsed ja koduloomad peavad eraldi magama.

Tõsta teler ja arvuti magamistoast teise tuppa.

Kiirtest

Sa ei suuda uinuda?

Kui oled kasvõi kolmele küsimusele vastanud „jah“, võiks minna unespetsialisti juurde konsultatsioonile.

1. Kas sa vajad uinumiseks rohkem kui 30 minutit?
2. Kas kogu öö kimbutavad sind igasugused mõtted?
3. Kas kardad juba ette, et ei suuda magama jääda?
4. Kas ärkad sageli keset ööd?
5. Kas ärkad enne õiget aega ega suuda enam magama jääda?
6. Kas sul on sageli halb tuju?
7. Kas tunned aeg-ajalt põhjusetut ärevust?

Allikas: Dobrõje Sovetõ