Vaesus teeb haiget ja haigeks
“Paljude miinustega nõukogude ajal sai tavaline tööinimene suuremate raskusteta arstiabi ning sanatooriumi sai tihedamini,” meenutab Valga naine Irene (65), kelle sõnul hakkas ta tervis halvenema töötuksjäämise järel 15 aastat tagasi.
23 aastat meditsiinisüsteemis töötanud Siiri Võrust (nimi muudetud — toim.) ütleb, et kui ta tööle asus, olid inimesed kimpus radikuliidi ja traumajärgsete hädadega. “Mõni aeg pärast taasiseseisvumist hakkas sagenema stress,” ütleb Siiri, kes töötab massöörina üheksandat aastat.
Tema tähelepanekute kohaselt on stress viimasel viiel aastal sagenenud. “Massaažile tulijate selg ja kael on pinges, mis näitab, et inimeste energiakanalid on kinni,” täpsustab ta ja märgib, et paljud tunnistavad probleeme nii pere- kui ka tööelus. “Probleeme on rohkem peredes, kus naisel on töö ja mehel mitte,” lisab Siiri.
Võru maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja asetäitja Mare Udras lausub, et depressiooni on rohkem kogu maailmas, sest inimeste elu on muutunud pingelisemaks.
Eestis on asi nukker ka sellepärast, et paljudel inimestel on väärtushinnangud paigast ära. “Ühtedel on uhkemad autod ja puhkuseta töötamine olulisemad, kui head lähisuhted ja korralik puhkus,” selgitab Udras ja lisab, et viimase kümne aastaga on depressiooniga ravile pöördunute arv neli kuni kuus, alkoholist tingitud psüühikahäiretega aga kolm-neli korda suurenenud.
Viin võib rahva hävitada
Depressiooni kõrval või sellest tulenevalt hävitavad inimesed ennast alkoholiga. Udrase sõnul on meil enneaegne suremus kõrge meeste hulgas. “Kangete jookide liigpruukimine teeb murelikuks, sest juba 39% alla kümne aastastest lastest on maitsnud kraadiga jooke, osad 13-15 aastased aga joovad end purju. Kahjuks ei jää tüdrukud selles osas poistest maha,” kõneleb 32 aastat tervishoius töötav Udras.
Ta näeb lahendusena ülimalt liberaalse alkoholipoliitika lõpetamist. “Teaduslikud uuringud on näidanud, et kõige kasulikumad meetmed on alkoholiaktsiisi tõstmine, -reklaami keelustamine ja kangete jookide müügi piiramine. Kasu on ka vanemate ja ühiskonna liidrite eeskujust,” räägib ta. Kangeid jooke saab praegu reklaamida, sest puudub nii alkoholi- kui tervishoiupoliitika.
Kraadiga jookide liigtarbimine võib kaugemas tulevikus saada saatuslikuks meie rahva püsimajäämisele.
Eesti elanikud on südame- ja veresoonkonnaprobleemidega kimpus olnud aastakümneid, kuid taasiseseisvumise järel hakkas rohkem 30-40aastasi infarkti haigestuma.
Eesti elanikel kõige halvem tervis Euroopas
Tartu Ülikooli (TÜ) õppejõud Anu Kasmel ütleb, et Eesti elanikel on Euroopa riikidest kõige halvem tervis. “Kuigi Euroopa mastaabis oleme suhteliselt sarnased Läti ja Leeduga, on meie tervisenäitajad neistki mitmete haigusgruppide osas halvemaks läinud. Meil on Rootsiga võrreldes laste suremus traumadesse viis ja Soomega võrreldes neli korda suurem,” toob ta näite.
Kasmeli sõnul algas meie rahva tervise allakäik üleminekuaastatel. Negatiivseim oli 1994. aasta, kus haigestumine kõikidesse haigustesse oli suurim ja ka suremus kõrgeim.
“Sama nähtus esines vähem või rohkem kõikidel üleminekuriikidel, välja arvatud Sloveenia, kus osati asju nii ajada, et üleminek ei kahjustanud elanike tervist. Eestis taheti kõike järsku uuendada. Lõhkusime kõik süsteemid ja mingil perioodil ei kehtinud miski. Sellega kaasnes paljudel ebakindlus ning erastamisprotsessi tunnetavad paljud siiani kui ebaõiglast,” kõneleb ta.
Paljuski oleneb tervislik seisund ka sotsiaalsest usaldusest.
“Uusrikaste aedlinnades ümbritsevad maju kõrged aiad, sest nad kardavad kodudesse sissemurdmist. Õues on valvekoerad, sest elanike sotsiaalne turvalisus on nõrk. Suured valvekoerad näitavad suuremat sotsiaalset lõhet. Tallinnas on uusrikaste piirkondi, kus terve kogukond elab kõrge aia taga ja kuhu pääseb tõkkepuu tõstmise järel. Õnneks veel maakohtades usaldatakse üksteist ega piirata elamisi kõrge planguga,” räägib TÜ õppejõud.
Ühtede tervis paraneb, teistel halveneb
Kasmel ütleb, et 2002 tehtud sotsiaalsete gruppide võrdlusest selgus, et kõrghariduse ja suurema sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on kiiresti paranenud, kuid madalama hariduse ja väiksema sissetulekuga inimeste tervisenäitajad lähevad allapoole, nende haigestumine ja suremus suurenevad.
“Teiste ELi riikide madalamate sotsiaalsete gruppide tervis kas veidi paraneb või on stabiilne, kuid ei halvene nagu Eestis,” täpsustab ta ja lisab, et nähtus on tüüpiline riikidele, kus sotsiaalsed lõhed kasvavad.
Gini indeksi tabelis on Eesti Euroopa riikidega võrreldes Portugali ees eelviimasel kohal, kusjuures Leedu on kolmanda kümne lõpus ja Läti neljanda kümne alguses. “Gini indeks näitab vaesuse ja rikkuse vahet. Meil on see indeks suur, mis näitab, et riigis on väike grupp väga rikkaid ja suur grupp vaeseid. See omakorda kinnitab, et sotsiaalne ebavõrdsus on kasvanud, mis tuleneb noorest ja väga liberaalsest kapitalismist,” räägib Anu Kasmel ja tunnistab, et kahjuks lõhed kahe grupi vahel suurenevad.
Napi sissetulekuga inimeste tervis halveneb, sest neil ei jagu tervisliku toidu ja vitamiinide ostmiseks raha, ka spordisaali ja -varustuse eest tasumiseks, nende elamis- ning riietumisvõimalused on nigelamad.
“Teine põhjus on sotsiaal-psühholoogiline, mille olulisust on paljud uuringud tõestanud. Lähiminevikus võrdsetes tingimustes elanutest sai osa lühikese ajaga rikkaks, kuid iga päev oma tööd ausalt tegevad inimesed elavad tagasihoidlikult,” selgitab Anu Kasmel ebaõiglusest tingitud lõhet, mis mõjutab tervist.
Tervist saab igal tasandil parandada
Igaühe otsustada on, kas ta ostab poest rämpstoitu või juur- ja puuvilju. Ka töökoht saab palju ära teha: seal peab olema piisavalt valgust, lõuna ajal peab tervislikku toitu saama, mõnda tervisespordi ala võib tööandja sponsoreerida. Oluline on hea suhe kolleegidega, sest see mõjutab tervist.
“Kolmas on omavalitsuste tasand. Volikogud saavad palju ära teha, alates külakeskuste kordategemistest. Korras külakeskus mõjub hästi tervisele nagu ka vaade koduaknast. Paneelmajade elanikud ostavad suvila, sest selle akendest avanev vaade annab meeldiva emotsiooni,” räägib Kasmel.
Just riik saab teha väga palju sotsiaalse ebaõigluse vähendamiseks. 1930. aastate majanduslanguse järel olid Rootsi, Inglismaa ja Eesti tervisenäitajad võrdsed, kuid Soome omad meist halvemad. Täna on Soome tervisenäitajad meist oluliselt paremad ning rootslaste tervis inglaste omast parem.
“Uuringute tulemustel leiti, et tervise erinevuse on põhjustanud poliitilised otsused majanduslanguse lõpul. Kui Inglismaal töötati välja põhjalik toetuste süsteem, siis Rootsi andis raha omavalitsustele, et nad saaksid hammasrataste vahele jäänud aktiivsesse töötegemisse kaasata. Omavalitsused lõid töökohad, mis alati ei olnudki majanduslikult olulised, kuid nii saadi inimesed kodust välja, nad kohtusid teistega ja leidsid rutem töö. Täna on Inglismaal suured grupid, kelle kolmandal põlvel on õpitud abitus, sest nad on sotsiaaltoetustega üles kasvanud,” toob ta meie riigijuhtidele õpetliku näite.
Mida veel saab teha
Võrulanna Siiri leiab, et arstid ei peaks nii palju antidepressante kirjutama, vaid inimesed peavad rohkem rääkima. “Selleks peab meil rohkem psühholooge ja psühhiaatreid olema,” lisab ta.
Udrase sõnul saab ka kõhna rahakotiga tervisesporti teha ja tervislikult elada. “Metsajooksu jaoks pole suurt rahakotti vaja nagu ka jala kooli ja tööleminekuks,” soovitab ta.
Kuigi riik rahastab südame- ja veresoonkonnahaiguste programmi ja riigi toel saavad maavalitsused tervisepäevi korraldada, ootab Udras riikliku tervisepoliitikat. “Eestis peab olema pika aja peale ühtne tervisepoliitika,” toonitab ta.
Kasmeli sõnul peavad omavalitsused ja organisatsioonid inimesi senisest rohkem kaasama. “Igal töökohal tuleb arutada, kuidas igapäevast keskkonda muuta tervist toetavamaks. Elu hammasrataste vahele jäänutele ei tohiks ainult toetusi jagada, selle asemel peavad omavalitsused nad mingisse tegevusse kaasama,” soovitab ta, kuid lisab, et alkoholi või mõne puudega seotute suhtes tuleb paindlik olla.
“Neile tuleb kodust väljatoov tegevus leida, siis saavad nad julgust ja õpivad suhtlema. Töötasu on neile ka tunnustuseks väljatuleku eest,” räägib Kasmel.
