Vähiraviarst Kristiina Ojamaa vastab: miks vähkkasvajad tihtilugu liiga hilja avastatakse?

 (25)
Vastused lugejate küsimustele vol2
Kristiina Ojamaa
Kristiina OjamaaFoto: Madis Veltman

Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog Kristiina Ojamaa vastab lugejate küsimustele vähi tekke, haiguse kulu ja ravivõimaluste kohta.

Miks avastatakse vähk tihtilugu liiga hilja? On selleks põhjuseks see, et inimesed kardavad lasta end kontrollida? On hirm diagnoosi teada saamise ees, milleks võib osutuda “jah” ?

Kahjuks ei anna väga varajases staadiumis kasvajad sageli mingeid sümptomeid. Väga paljud varajases staadiumis kasvajad avastatakse juhuslikult mõne muu terviseuuringu käigus, näiteks varajane neeruvähk mõnel muul põhjusel tehtud kõhuõõne ultaheliuuringu käigus. Iga väikese muutuse või ebamugavustunde puhul ei oska peaagu ükski inimene koheselt endal kasvajat kahtlustada. Samas paistab Eesti silma olukorraga, kus nö ennetatavad kasvajad või siis väga vara avastatavaid kasvajad leitakse liiga hilja, mil ravi on juba keeruline ning ei anna kõigile võimalust kasvajast vabaneda. Need on näiteks emakakaelavähk, rinnavähk ja soolevähk.

Vähikahtlus ja diagnoosist teada saamine on psühholoogiliselt väga rasked olukorrad. Kindlasti palju inimesi ei julge ennast selle tõttu kontrollida ning kardab diagnoosist teada saada. Elu on näidanud, et kui tõesti on juba silmanähtav kasvaja, näiteks rinnavähk, ning jõutakse arsti juurde, olukord muutub. Ravi käigus kasvaja väheneb ning sellega ärevus ja stress langevad.

Seotud lood:

Millest saab alguse vähk? Meie valest elust? Kuidas elada nii, et tema tõenäosus oleks väike? Kuidas allutada meie keha meie tahtele?

Tänapäeval on teada, et vähi põhjuseks on rakkudes tekkinud geneetilised muutused. Üldjuhul tabab vähk inimesi vanemas eas, kuna elu jooksul puutume kokku mitmete faktoritega, mis seda geneetikat muuta võivad, seda ise aru saamata ja teadmata. Lisaks väheneb vanemas eas organismis kontroll rakkudes tekkivate vigade parandamise suhtes.

Kõige enam tõestatud vähipõhjustaja on suitsetamine. Kui inimesed ei suitsetaks, oleks kopsuvähk pigem harva esinev haigus. Järgmisena on ülekaal. Liigsetest kilodest on põhjustatud enamus emakavähkidest naistel.
Üldtuntud tervislikud soovitused- igapäevane mõõdukas füüsiline koormus, tervislik mitmekülgne toitumine, normaalkaalus püsimine- on enamuse krooniliste haiguste parimad ennetajad, kaasa arvatud vähk.

Ultrahelis on avastatud kasvaja. Võeti tükk — vastati, et ei ole vähialgeid. 3 kuu pärast kutsuti uuesti ultrahelisse. Mida teha see 3 kuud-istun ja veeretan näppu kõhu peal? Või siiski on mingeid vitamiine, teejooke, rahvaravi, et see sõraline jääkski uinuvasse asendisse?

Siinkohal on väga raske mingit nõu anda peale selle, et usaldage oma arsti! Kui koeproov ei näidanud midagi pahaloomulist, siis hetkel ka nii on. Kui varemalt juba on olnud vähk ja seda ravitud, siis vahetult peale ravi ongi kontrollid sagedasemad, ca 3 kuu tagant, edasi harvemini. Parim, mis te ise endale teha saate, on järgida tervislikke eluviise — liikumine, tasakaalustatud toitumine.

Kuidas suhtuda sellesse, et arst pakub veel viimase ravivõimalusena välja mõnda uut ravimit, mille katsetajaks justkui patsient on?

Kui nö katsetamiseks on ravimuuring, siis seda arstina kindlasti soovitaksin. See on parim võimalus sellises olukorras saavutada kontrolli kasvaja üle. Lihtsalt ravimite katsetamine ilma igasuguse tõenduspõhisuseta (ehk et on olemas teadmine, ravim omab toimet teatu haiguse puhul) on Eestis keelatud ning seda arstid ei saa soovitada. Usaldage oma arsti!

Kas vähk on rikaste inimeste haigus või on ka kõhnema rahakotiga inimestel võimalik terveks saada?

Loe veel

Vähk on haigus, mis ei vali inimesi ei nende rahakoti järgi. Paraku on vähk lõpetanud nii ülirikaste (parim näide Steve Jobs) kui ka vaesemate inimeste elusid. Kuna uued vähiravimid on väga kallid ning Eestis jõuavad need ravimid alles aastatega patsientidele kättesaadavaks, tekib paraku olukord, kus väga rikkad nagu võiksid saada paremat ravi.

Aga selleks on lahendus. Iga pereliige on kallis ja tema elu tähtis! Meil on olemas vähiravifond “Kingitud elu”, mis aitab vähiga võitlevatel inimestel neid uusi ravimeid kätte saada.
Mis selleks vaja on? Onkoloog teeb dokumendi, seda nimetatakse epikriisiks, kus ta annab soovituse ravimile, mida patsiendil vaja on ja mida haigekassa ei toeta. Patsient pöördub taotlusega Kingitud Elu fondi poole ning sealt pakutakse võimaliku abi ravi kättesaamiseks. Vaata lähemalt: www.kingitudelu.ee

Mind huvitab, et mida ma võiks või peaks tegema, et haigus taganeks. Hetkel saan keemiat veel 5 korda enne operatsiooni. Tegu rinnavähiga, rind on pealt ka punane ja ajab mäda välja, muidugi on vähk ka lümfides kaenla all. Olen suht tervislike eluviisidega elanud ja ei arva, et ise seda nüüd meelitanud olen. Usaldan oma arste, aga sooviks rohkem teada, mida oleks soovitav teha või mida pole. Minul siiani suguvõsades pole vähki olnud ja seda kummalisem ja mitteteadlikum olen kahjuks. Sooviks ka teada, mida peaksin arstidelt küsima, hetkel on öeldus, et ela samasugust elu edasi nagu siiani.

Hetkel on Teie peamine ülesanne tulla toime keemiaraviga — iga päev korralikult süüa, juua vähemalt 2 L vett ning liikuda vähemalt 30 min. Kui vahetult peale ravi on enesetunne kehv, ei tohiks vee joomist siiski kõrvale lükata. Iivelduse ravimid aitavad enesetunde kiiremale paranemisele kaasa.

Rinnavähi tekkepõhjusi varesemast elust otsida pole suurt mõtet, sest täpselt “miks?”, ei suuda Teile keegi vastata.

Mida saate ise teha, et hoida rinnavähk kontrolli all või kui olete kogu ravi läbinud ning jääte jälgimisele, et vähendada seda riski, et kasvaja tuleks tagasi? Paljuski samad soovitused — tervislik toitumine, kehakaalu kontroll, loobuge liigsest alkoholist ja suitsetamisest, igapäevane mõõdukas füüsiline aktiivsus. Näiteks kepikõnd.

Kas emakakaelavähist on võimalik täielikult paraneda? Emakas on mul opereeritud ja hetkel käimas kiiritus ja keemiaravi.

Emakakaelavähist paranemise võimalus sõltub sellest, kui suur oli haiguse ulatus ehk staadium haiguse diagnoosimisel. Kui on tegemist varajase staadiumiga (näiteks esimene staadium), on ravitulemused head. 5 aasta möödudes on elus 98% naistest. Kui on tegemist juba neljanda staadiumiga, mil esinevad kasvaja siirded teistes organites, on 5 aasta pärast elus ligi 20% naistest.
Ilma ravita emakakaelavähist vabaneda pole võimalik. II, III ja IV staadiumis on sageli ravi kombineeritud. Vaja võib minna kirurgilist ravi, kiirtusravi ja keemiaravi. Varemalt, aastaid tagasi, loeti 5 aasta möödumisel kasvajaravist inimesed tervenenuks kui selle aja jooksul kasvaja tagasi polnud tulnud. Tänapäeval on soovitav siiski kontrollis regulaarselt edasi käia.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare