Vastus: Kõrvetisi ja sagedast kõhuvalu ei saa kindlasti normaalseks pidada. Kui Te juba teate ja tunnete, et tegemist on kaksteistsõrmiksoole haavandiga ja sellest ka valuga, peaksite pöörduma perearstile, kes suunaks Teid gastroenteroloogile.
Kui Teil on 6 aastat tagasi tehtud söögitoru-mao ja kaksteistsõrmiksoole endoskoopiline uuring (rahvakeeli “mõõga neelamine”) ja avastatud haavand, on suure tõenäosusega tegemist sama haigusega. Tablettravi eesmärk on tekkinud haavand välja ravida. Õige ravi saab Teile määrata gastroenteroloog. Näidustatud on ka uus endoskoopiline uuring.
Reeglina maomahla ülehappesusest tekkinud haavandist pahaloomulist kasvajat ei arene. Kaksteistsõrmiksooles esineb pahaloomulisi kasvajaid haruharva. Arstina pean Teid aga hoiatama, et ka mao pahaloomulised kasvajad tekitavad kõhuvalusid, mis sarnanevad haavandivaludega. Endoskoopilise uuringu käigus näeb arst Teie söögitoru, mao ja kaksteistsõrmiksoole limaskesta ja selle muutusi. Vajadusel saab sama uuringu käigus võtta ka kahtlasest kohast koeproovi, mis näitab täpsemalt, millega on tegemist — kas siis põletikulise või pahaloomulise muutusega.
27. Küsiks paar asja rindade kohta. Mul on nii kaua, kui ma mäletan, olnud üks rinnanibu sisepoole, kas see on halb näitaja? Lisaks on mul umbes 10 aastat tagasi tehtud rindade täitmine biogeeliga, mis on oma olemuselt pisut tükiline. Nii ei saagi ju aru, kas tükid on biogeelist või millestki muust. Mõned tükid on väikesed ümarad ja kõvad.
Vastus: Rinnanibu sissetõmme ei ole alati ohusümptom. Sissepoole oleva nibu põhjuseks, lisaks rinnavähile, võib olla ka individuaalne naha ja nahaaluskoe ehitus ning toonus. Kui Teil on selline nibu püsinud muutumatuna aastaid, siis pigem on tegemist Teie isikupäraga.
Kui rindadesse on süstitud biogeeli, siis on tõepoolest suhteliselt raske rindade läbivaatust teostada. Kui Teil on kahtlus, et rinnas võiks olla kasvaja, siis soovitan kindlasti pöörduda arsti poole, kes vajadusel teostab lisauuringud (mammograafia, rinnanäärmete ultraheli, kasvaja kahtlusel ka proovitüki võtmine rinnast).
28. Kui on avastatud emakakaelavähi tekitaja papilloomiviirus, kas on võimalus, et ei haigestutagi vähki, et see viirus kaob organismist?
Inimese papilloomiviirus (HPV) on väga sagedane sugulisel teel leviv nakkus. Kõige sagedasemad emakakaela vähki põhjustavad viiruse alatüübid on HPV 16 (vähkidest ~ 40 %) ja HPV 18, küllalt sageli leitakse HPV 31, 33, 35. HPV esinemissageduse tipp on vanuses 20 — 25 a.
Mõne uuringu alusel on 25 aastastest naistest kuni 75 % HPV-ga nakatunud. Neist ainult 5 — 20 %-l tekivad emakakaelas esialgu mikroskoopiliselt leitavad muutused. Kui organism on tugev, tõrjutakse viirus mõne aasta jooksul organismist välja. Vähi tekkerisk on suurem neil, kellel viirus jääb püsima.
HPV nakkuse soodustavateks teguriteks loetakse varast suguelu algust (alla 16 a) ja paljude seksuaalpartnerite olemasolu. Kas naisel tekkib emakakaela vähk või mitte, sõltub lisafaktorite ja kõrge vähiriskiga HPV koostoimest. Lisafaktoriteks loetakse: teised sugulisel teel levivad nakkused (nt. herpes simplex viirus; klamüdioos); immuunsuse langus; suitsetamine; geneetilised põhjused, mis ei lase organismil HPV-d hävitada; palju sünnitusi; pikaaegne suukaudsete rasestumisvastaste tablettide kasutamine (üle 5 a).
Emakakaela vähki põhjustava papilloomiviiruse kandluse korral aitab vähi tekkevõimalust vähendada regulaarne günekoloogiline kontroll ja varaste muutuste õigeaegne ravi. Vajalikud esmased uuringud on 2 korda aastas emakakaela tsütoloogiline uuring PAP testiga ning viiruse olemasolu tuvastamine (viiruse alatüüpi on võimalik tuvastada viiruse DNA määramisega).
29. Möödunud talvel tekkis kaelale u 1cm läbimõõduga lapik valutu mügarik. Käisin ka hematoloogi konsultatsioonil, veri oli korras ning ultrahelis ei osatud ka selle mügariku kohta eriti midagi öelda. Samas leiti ka teine samalaadne muna teisel pool kaela. Kas peaksin rahulikult edasi elama, mõeldes, et selline asi kaelal ongi normaalne või nõudma edasisi uuringuid (muna ei ole kusagile kadunud)?
Vastus: Kui see mügarik Teie kaelal pole aasta vältel suurenenud ja tervise poolt pole uusi kaebuseid lisandunud, siis on tõenäoliselt tegemist nn. mittespetsiifilise suurenenud lümfisõlmega (nt. pea- ja kaelapiirkonna põletike ja viirusnakkuste tagajärjel suurenenud). Välistada ei saa ka healoomulise kasvaja olemasolu.
Põletiku tagajärjel suurenenud lümfisõlmedel eraldi ravi puudub, nad kas kaovad põletikukolde likvideerumisel ise aja möödudes või jäävadki püsima. Väikeseid healoomulisi kasvajad üldjuhul lihtsalt jälgitakse. Kasvaja võib lasta opereerida, kui ta segab või põhjustab märgatava kosmeetilise defekti.
Kui mure on suur ja kindlustunnet ei ole, siis võiksite siiski veelkord arstile näidata. Kindlasti peaksite uuesti arsti poole pöörduma, kui märkate kirjeldatud mügarikus muutusi (kiire suurenemine, värvi või kuju muutus jne.), kui lisandub uusi koldeid või kaebusi.
30. Kas rohked sünnimärgid jalgadel viitavad nahavähile? Mul on neil eriti ühel jalal palju ja seda juba teismelise east peale. Solaariumis ei käi, aga suvel ikka päevitan.
Vastus: Hulgi pigmentsünnimärkide esinemine Teie kehal ei viita iseenesest nahavähile, vaid sellele, et Teil võib olla pigmentatsioonihäire. Häirunud nahapigmendi tekke tõttu võib Teil olla suurenenud risk ühe nahavähi vormi (melanoomi) arenguks. Melanoomi tekkerisk on suurem, kui lisaks olete halvasti päevituva heleda nahaga ja sinisilmne ning kui kellelgi lähisugulastest on esinenud melanoom.
Soovitan Teil kindlasti jälgida iga sünnimärki oma kehal ja kui avastate sünnimärgis muutuse, mida eelnevalt pole olnud, siis peab viivitamatult pöörduma arsti poole. Kuna melanoom on ülitõsine haigus, siis soovitan Teil ka päevitamisest loobuda.
