Väike kaan aitab suures hädas
“Väga armsad loomad,” alustab ka dr. Semjon Goltsman juttu kaaniravist ehk hirudoteraapiast. Ravikaanidest ja nende heast mõjust rääkides muutub doktor entusiastlikuks ja heldinuks. Ta sõnab, et kaanid on justkui oma lapsed, ainuüksi nendega töötamine olevat imeline.
Kaaniravi parandab verevarustust
Kui inimene enam ei tea, mida ette võtta, siis võib abi tulla just nende pisikeste kiskjate lõugade vahelt. “Kaan parandab verevarustust, annab hapnikku, juba protseduuri ajal hakkab inimene end vahel paremini tundma,” märgib arst. Ta selgitab, et kaan ei ime lihtsalt verd, pigem on see lümf, mis värvitud verega.
Et inimese veri ei hüübiks, niisutab kaan seda oma süljega, saates “patsiendi” vereringesse verd vedeldavat hirudiini. Raviefektiks ehk paranemise imeks annavadki põhjust hirudiin ja teised kaani süljega erituvad fermendid. Kaan võtab verd põhiliselt kapillaaridest, kus on tegelikult kehvem vereringe, ja elavdab seda. Seega on arsti sõnul tegemist antioksüdantse raviga, mis parandab ka patsiendi seisundit.
Kompleksravi on tõhus
“Ainult kaaniravi efekt on 60–80%. Ei saa öelda, et ainult kaanid aitavad. Kui lisada veel massaaž ja mudaravi või elektropunktuur, on tulemus kohe parem,” räägib dr Goltsman oma kogemustest.
Millist ravi on vaja teha koos kaaniraviga, sõltub igast konkreetsest juhust. “Inimene pole ju robot, igaüks on omaette indiviid erinevate vajadustega.”
Dr Goltsmani sõnul on nimekiri haigustest, mida on võimalik ravida kaanidega kombineeritult teiste meetoditega, aukartustäratavalt pikk. Ravitakse kõrgvererõhutõbe, artroose, südame isheemiatõbe, radikuliiti, osteokondroose, lülisamba kõhrketaste väljasopistumisi, migreeni, tsüste, emakamüoome, endometrioosi, glaukoomi. Abi saab ka infarkti ja insuldi ennetamisel. Teiste hulgas veel tselluliidi ja varikoosi kõrvaldamine, ning ainevahetuse taastamine.
Tablette ei saa võtta — kaan aitab
“Kaaniravi on peaaegu universaalne, sest on väga vähe vastunäidustusi,” räägib doktor. Ka patsiendi vanus pole piiratud. Ja väga hea on, et kaaniravi sobib ka neile, kes mingil põhjusel tablette ei saa või ei tohi võtta. Igal inimesel on oma tervenemise lugu.
Kaanide, dieedi ja massaažiga õnnestus aidata ka üle 40aastast õpetajat, kes kaebas väsimust, nõrkust, seljahäda, peavalusid ja pearinglust. Ta ei olnud võimeline normaalselt töötama. Ei saanud võtta ravimeid, niipea kui midagi võttis, läks süda pahaks. “Perearst ei teadnud ka, mida temaga teha.
Analüüsid, ka närviarsti kontroll — kõik olid korras. Põhjust ei leitud. Lõpuks öeldi, et ta on liiga närviline. Tuleb aeg maha võtta ja puhata. Ja vanus ka, seda ka märgiti jälle ära. Ja siis saatis perearst ta meie ravikeskusesse,” jutustab tohter. Aga õpetaja ei saanud oma tööd sinnapaika jätta. Otsis lahendusi. Kui ta dr Goltsmani vastuvõtule tuli, palus arst kõigepealt luba palpeerida kõhtu. Naine oli selle peale väga imestunud.
Kaaniravi algab kõhu massaažiga
“Ma leidsin, et tal on sees kõik väga pinges. Pärast imestas, et pärast kõhu katsumist kadus valu seljas,” räägib doktor. See palpeerimine on juba kõhu massaaž, mis lõdvestab lihaseid. Seepärast tehakse vistseraalset ehk siseelundite kompleksravi iga kaaniravi seansi alguses.
“Kõik on seotud, kui me lõdvestame sisemised lihased, siis hakkab organism jälle tööle,” selgitas dr Goltsman. Kaaniravi protseduurile peaks arvestama umbes tunni ajaga.
Kaaniravil vähe piiranguid
Piiranguid kaaniravile on vähe, kuid kaaniravi päeval on alkohol keelatud. Tervisest lähtuvalt on vastunäidustused: verehüübimatus ehk hemofiilia, väga madal vere hemoglobiini sisaldus ja vahel harva ka väga madal vererõhk. See on aga tohtri sõnul suhteline ja arst otsustab, kuidas on mõju koos kaaniraviga. Kaaniravi võib kasutada ka rinnaga toitmisel, kuid raseduse ajal kaane ei panda.
Kaaniravi on tõhus ravim
Kui keegi tuleb vastuvõtul uksest sisse ja ütleb — “Ma tahan kaani”, siis nii asjad ei toimi. Alati vaadatakse ja katsutakse patsient ikka enne läbi. Kaaniraviga ehk hirudoteraa-piaga tohivad tegelda ainult meditsiinilist kõrgharidust omavad kvalifitseeritud spetsialistid. “Kaaniravi protseduuride vahe on enamasti 3–4 päeva. Vanematel inimestel ka kord nädalas.
See, kuhu kaan pannakse, on juba arstikunst. “Sageli on vaja panna maksa kohale, alaseljale, ka nabale — aga seda ikka vastavalt vajadusele,” selgitab arst. Vahel harva, kui inimesel on kaanihirm, siis pannakse kaan esimest korda nii, et patsient seda ei näe. Järgmisel korral aga tärkab juba uudishimu, et mida see kaan seal ikka teeb. Ja uudishimu ikka enamasti tärkab, sest kaani närimine võib algul ka ikka veidi valus olla. Selleks tal ju need saena teravad sajad hambad lõugades on. Kuid kindlasti on see talutav ja küllaldaselt imenud kaan laseb ise oma suurest toidulauast lahti. Nii et ka sellega pole muret.
Muidugi võib juhtuda, et kaan ei tunne teie valge ihu vastu vähimatki huvi, siis võib olla põhjuseks näiteks parfüüm, millest samuti protseduuri päeval on tark hoiduda. “Ja kaanil võib-olla pole mõni päev tuju. Ta on samuti bioloogiline olend. Ka madalrõhkkond võib teda mõjutada,” teab tohter. Vahel tuleb õel kaani külgedelt õrnalt silitada, kui ta end oma ohvri peal liiga turvaliselt tunneb ja unne kipub suikuma. Kaani kinnituse koht võib kuni 24 tundi tasakesi tilkudes veritseda, kuid muretsemiseks pole põhjust. Veritsev koht kaetakse hiljem paksu imava tampooni ja plaastriga, mida hiljem ise kodus vahetada saab.
