Väikese kahjustuste kuhjumine muudab meid nõrgaks: mitte kellelgi ei arene haigus „lihtsalt niisama” ja mitte keegi ei jää „äkki” haigeks

 (5)
Väikese kahjustuste kuhjumine muudab meid nõrgaks: mitte kellelgi ei arene haigus „lihtsalt niisama” ja mitte keegi ei jää „äkki” haigeks
Pilt on illustreerivFoto: Panthermedia/Scanpix

Katkend Rudi Westendorpi raamatust "Elada vanaks, tundmata end vanana".

Ei ole olemas ühte kindlat põhjust, millega seletada inimese vananemismärkide teket. Vananemine tekib väikeste põhjuste ainulaadse koosmõju ja koostöö tulemusena, kõik see muudab meie tervise järjest nõrgemaks ning lõpptulemuseks on surm. Väikeste põhjuste kombinatsioon on iga inimese puhul erinev ja vananemine kulgeb kõikidel eri moodi: mõnel toimub see kiiresti, mõnel aeglaselt. Vanema inimese neerud võivad ikka veel töötada hästi, kuid teda võib äkitselt tabada insult.

Töötamast lakkavaid elundeid võib võrrelda vanade õlleklaasidega, millesse on aja jooksul tekkinud pisikesi pragusid. Ka inimestel tekib elu jooksul ikka rohkem ja rohkem imeväike­seid tervisekahjustusi: näiteks suitsetamise või hapniku vabade radikaalide, õnnetusjuhtumite või põletike tõttu. Üks väike kahjustus ei ole iseenesest piisav, et põhjustada haiguse teket või nõrgestada tervist. Sellepärast te arvategi, et olete terve. Aga kui arst uuriks teie keha suurema tähelepanuga, jääksid talle silma kõik need aja jooksul tekkinud pisikesed kahjustused. Kogu keha uuring toob alati ilmsiks teatud hulga defekte ja nende arv on seda suurem, mida vanem on patsient.

Kogu keha skaneerimine (kompuutertomograaf), mis ei tuvasta mitte ühtegi ebareeglipärasust, oleks tõeliselt erakordne, aga tõsiasi, et sellist uuringut kasutatakse järjest rohkem juhtudel, kus nähtav vajadus selle järele puudub, on muret tekitav areng. Tavaliselt ei ole vaja uuringu abil tuvastatud defektidega midagi ette võtta. Alati ei pruugi olla inimese jaoks parim läbida järjest uusi diagnostilisi uuringuid, et lähemalt uurida väga väikeseid kahjustusi. Tegelikult võivad kogu keha uuringu kõrvalmõjud, nii emotsionaalsed kui ka füüsilised, patsiendi seisukorra palju halvemaks muuta.

Seotud lood:

Väikese kahjustuste kuhjumine ongi see, mis inimesed vanas eas nõrgaks muudab. Mitte kellelgi ei arene haigus „lihtsalt niisama” ja mitte keegi ei jää „äkki” haigeks. Puuduv lüli, viimane väike põhjus, mis bioloogilise mehhanismi tööle paneb, on see, mis viib haiguse või tõve tekkimiseni. See on nagu bingo: mängu jooksul ilmub mängija piletile järjest rohkem õigeid numbreid, siis loositakse välja veel üks number ja BINGO! – oledki võitnud! Bingos ja haiguste puhul kasvab „võiduvõimalus” vanuse kasvades, kuna väikesed kahjustused aina kuhjuvad. Teie keha muutub nõrgaks ja haavatavaks.

Paljud teadlased, arstid ja patsiendid püüavad meeleheitlikult aru saada vananemisprotsessi ja haiguste vahelisest erinevusest. Kas kulunud põlv on vananemise tagajärg või on see tervisehäda või haigus? Põhimõtteliselt ei ole mingit vahet. Vananemine tekib ju ikkagi väikeste põhjuste kuhjumise tõttu, täpselt samuti nagu vanas eas esinevad haigused ja tõved. Peeglisse vaadates näeme, kuidas kortsud muutuvad sügavamaks ja tekib lõualott. Meie nägu trimmis hoidev elastiin on kahjustatud, just nagu paar välja veninud vanu aluspükse. Kogu keha uuring võib meile näidata ka märke, mis meie kehale on tekkinud vananemisprotsessi tulemusena. Mõte „normaalsest vananemisest”, mida paljud patsiendid ja arstid hellitavad, on absurdne. Vananemine tähendabki seda, et kahjustused on kuhjunud kohtades, mis varem ei olnud kahjustatud.

Minu arvates tähendab „normaalne” vananemine enamiku inimeste jaoks seda, et nende kehas kogunenud kahjustused tunduvad nende ea kohta olevat „tüüpilised”. Näiteks kui te püüate 45-aastasena pimedas kaardi abil õiget teed leida ning mõistate, et teie silm ei seleta õigupoolest enam kaarti, siis on käes aeg hankida lugemisprillid. See tuleb sellest, et silmaläätsedes olevad läbipaistvad valgud on kahjustada saanud ja kaotanud tavapärase elastsuse. Siis on teil probleemi kõrvaldamiseks vaja prillipaari. Seda peetakse „normaalseks”. See defekt on „normaalne”, kuna see ilmub ootuspärases vanuses. Aga mõiste „normaalne vananemine” võib olla eksitav. Kui keegi vajab lugemisprille 38-aastasena, kas see on siis eba­normaalne? On see ju ainult seitse aastat oodatust varem … Aga inimesed vananevad eri kiirusega. Mõni inimene suudab veel 52-aastasena lugeda ilma prillideta, kuna läätsede elastsus säilib pikemat aega. See on samavõrra ootamatu nagu vajadus lugemisprillide järele 38-aastaselt.

Tervisehädad ja haigused on ka sildid, mida arstid ja teadlased kasutavad, et tuvastada inimestel teatud iseloomulikke jooni, mille põhjal määrata ravi ja anda abi. Seisundi või haiguse diagnoosimisel võivad arstid proovida muuta patsiendi tervist paremaks või vältida tervise halvemaks muutumist.

Meid ei peaks üllatama, et kogu aeg ilmub välja „uusi” seisundeid ja haigusi. Alati leidub põhjusi, miks mõni tuntud bioloogiline nähtus tembeldada uueks seisundiks või haiguseks. Mõnikord on tulemuseks käivitava mehhanismi parem mõistmine. Mõnikord on seisundi või haiguse määratlemine uue meditsiinilise strateegia osa, mis aitab vanadusnõtruse tekkimist edasi lükata või ära hoida.

Loe veel

Näiteks on väga pikka aega olnud teada, et vanas eas muutuvad luud nõrgemaks. Seda peeti „normaalse” vananemisprotsessi sümptomiks ning seega ei väärinud see erilist tähelepanu. Aga meie arusaam „normaalsest luude nõrgenemisest” muutus täielikult, kui loodi ravimid, mille abil on võimalik aeglustada luude hõrenemiseni viivat kaltsiumipuudust. Äkitselt oli vaja see bioloogiline nähtus täpselt määratleda ning nii sündiski meditsiinis seisund nimega osteoporoos. Praegu on tavaline, et see seisund tuvastatakse juba varakult ning seda ravitakse nagu haigust.

On ka vastupidiseid näiteid, mõned seisundid ja haigused kaovad meie vaateväljalt: näiteks ei diagnoosi arstid enam hüsteeriat. Teised haigused kaovad, kuna neile antakse uus nimi: vesitõbe tuntakse nüüd südamepuudulikkuse nime all. Aga nende füüsiliste ja vaimsete probleemide põhjuseks olev bioloogiline mehhanism on loomulikult jäänud samaks.

Kui me tahame leida viise vanas eas tekkiva füüsilise allakäigu vältimiseks, on oluline, et teadlased ja arstid mõistaksid, et vananemine ei ole normaalne. Nad peavad uurima vananemise bioloogilist mehhanismi ning looma püsivaid kahjustusi ära hoidvaid raviviise. Arstid ja teadlased nimetavad ka edaspidi vananemisprotsessi ilminguid uute seisundite ja haiguste nimedega. See tähendab, et nad kuulutavad meid haigeks järjest varasemas eas, ja see on õigustatud ja soovitatav ainult sel juhul, kui see lõpptulemusena annab meile parema tervise.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare