Vaktsineerida või mitte? Purustame suurimad müüdid, mis vaktsineerimisega kaasas käivad

 (38)

Vaktsineerida või mitte? Purustame suurimad müüdid, mis vaktsineerimisega kaasas käivad
Pilt on illustreerivFoto: Panthermedia/Scanpix

Tänaõhtuses Pealtnägijas rääkisid oma loo Eesti vaktsiinivastased, kus esirinnas on emad, kelle peres kasvab autistlik laps ja keda ühendab vankumatu usk, et pöördumatu haiguse taga on imikueas tehtud vaktsiinid. Hämmastaval kombel kuulub vastaste hulka Eestis juba tuhandeid inimesi. Kas sina vaktsineerid end ja oma lapsi? Kas vaktsineerimine on vajalik? Millised on selle kõige suuremad vaktsineerimisega seotud müüdid ja milline on tegelikkus? Terviseamet vastab.

Tõsi, ka selline idee tundub Eestis rakendamiseks liiga radikaalne. Miks aga sellise teema üle üldse arutleda? Eestis on suur hulk lapsevanemaid, kes kardavad oma lapsi vaktsineerida ja keelduvad sellest põhjendusega, et vaktsineerimine võib tuua kaasa lapse tervisele ohtu kujutavaid tagajärgi. Neid eelarvamusi toidavad internetifoorumid, millest nii mõnedki on täis värvikaid müüte, mida lapsevanemad hindavad kahjuks liigagi tihti olulisemaks infoallikaks kui arstide soovitused. Teisisõnu, vaktsineerimise juures ei kardeta mitte vaktsineerimisprotseduuri ennast, vaid sellega kaasnevaid hirmulugusid.

Millest koosneb vaktsiin?

Vaktsiini üks põhikomponentidest on antigeen, mis on valmistatud nõrgestatud või surmatud mikroorganismidest (bakteri, viiruse) või nende puhastatud fragmentidest. Epidemioloogianõunik Kuulo Kutsari sõnul on kõik vaktsiinid valmistatud ühisel põhimõttel: nõrgestada ja teha kahjutuks viirus või bakter sel määral, et vaktsineeritaval lapsel või täiskasvanul ei tekiks pärast vaktsineerimist mingeid haigusnähte, kuid samal ajal hakkaks immuunsüsteem valmistama haigustekitajate vastaseid kaitsekehi ehk antikehi, mis kaitseksid inimest hästi ja usaldusväärselt haigustekitajate eest.

Seotud lood:

Vaktsineerimise hirmud ja tagajärjed

Kuulujuttude parim kasvulava on inimeste teadmatus. Üks sageli levinud eelarvamus on, et haigestutakse kohe pärast vaktsineerimist. Kuulo Kutsari sõnul on tänapäeva vaktsiinid ohutud. Vaktsiinide väljatöötamisel ja tootmisel valitakse baktereid ja viirusi väga hoolikalt, nad kahjustatakse tasemeni, kus nad on inimese organismile täiesti ohutud. “Muidugi võib tekkida ka kõrvaltoimeid, kuid enamik vaktsiinide kõrvaltoimetest on kergekujulised kohalikud nähud süstikohas: naha kerge punetus, valulikkus või turse,” seletab Kutsar.

Loe veel

Alates vaktsineerimise algusajast on olnud sellel palju vastaseid ning esimene anti-vaktsineerimise liikumine sai alguse juba 18. sajandil. Vähesest teadlikkusest tingitud vastuseis on kahjuks kaasa toonud ka ebameeldivaid tagajärgi — haigused, mida saab edukalt vaktsineerimisega vältida, on tulnud tagasi ka arenenud riikidesse.

Vaktsineerimisega kaasnevad müüdid ja alusetud hirmulood toidavad anti-vaktsineerimise liikumisi ka tänapäeval. “Vaktsineerimise valevastunäidustused, mida osa lapsevanematest või isegi mõned arstid-õed usuvad, on liiga sageli tõsiseks takistuseks laste kaitsmisel nakkushaiguste eest,” nendib Kutsar.

Täiskasvanutena on meil oluline mõista, et lapse haiguse vältimine ei tohiks jääda teadmatuse ja eelarvamuste taha, samal ajal kui kaasaja meditsiin pakub haiguste vältimiseks ohutu ja tõhusa lahenduse. Kokkuvõttes tuleb just lastevanematel võtta vastutus selle eest, et laste tervis oleks parimal moel hoitud ja kaitstud. Mis aga vaktsineerimisse puutub, siis tuleb nentida, et hirmul on suured silmad, hoiatab Kutsar.

Loe ka vaktsineerimise hirmu ohtlikest tagajärjedest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare