Need on dieedid, kus rohkesti lihakraami ja vähe juur- ja puuvilju ning mida sageli kasutatakse kõhnumiseks. Näiteks Atkinsi dieet on valgurikas.

Alzheimeri tõve puhul kõhetub ajukoor ning ajus leitakse hulgaliselt amüloidikoldeid. Kui muidu suudab meie organism selle molekuliga, millest amüloidiladestus tekkida võib, hakkama saada, siis haiguse puhul see võime miskipärast kaob.

Katsetused tehti hiirtega, kellel geenimanipulatsiooni tõttu pidid avalduma mõned Alzheimeri tõve tunnused. Nende toidulaud oli erinev — ühtedel rohkem rasva, teistel rohkem valku jne. Katsete lõpus mõõdeti hiirtel erinevaid näitajaid. Selgus, et nende hiirte, kes pidevalt kõrge valgusisaldusega toitu said, aju oli viis protsenti kergem kui kõigil teistel ning mõned aju osad olid vähem arenenud. Palju amüloidi-molekule oli ka nende hiirte ajus, kes said rasvarikast toitu, kuid miskipärast neil Alzheimeri tõvele iseloomulikke ladestusi aju rakkude ümber ei tekkinud.

Teadlased ise ütlevad, et selle hüpoteesi kontrollimine inimesel oleks muidugi võimalik. Selleks on vaja teha pikaajalised katsed inimestega. Kuid siin tekib kohe eetiline probleem — kui on ikkagi võimalik dieediga Alzheimeri tõbe mõjutada, siis ei saa inimeste tervisega riskida.
Uuringu üks autoritest prof Sam Gandy ütleb, et sedalaadi uuringute tulemustega tuleb kindlasti arvestada, kui keegi võtab ette toitumissoovituste jagamise Alzheimeri tõvega seoses.

Allikad: BioMed Central, Alzheimer’s Health Assistance Foundation