Autism pole uus haigus. Alati on olnud lapsi ja täiskasvanuid, kes võivad muidu olla isegi geniaalsed nii muusikas kui matemaatikas, kuid on nö sissepoole pööratud ja ei suuda tabada kaasinimeste emotsioone, tundeid.

Mõiste autism pärineb Paul Eugen Bleulerilt 1912. aastast. Šveitsi psühhiaater lõi ambivalentsuse mõiste ja andis nime ka skisofreeniale, millega 60ndateni autismi ka seostati.

Esialgu tähistas autism egotsentrilise mõtlemise varianti, mis esines skisofreenia puhul. Kaasaegsete autismiuuringute alusepanijaks peetakse aga Leo Kannerit, Austria-Ameerika psühhiaatrit, kes võttis haiguse kokku sõnadega “reaalsusest põgenemine”.

Täpsemad diagnoosid

Tänapäeval on põhjuste uuringuga jõutud geenideni ja jäetud kõrvale või taandatud teisejärguliseks mitmesugused muud versioonid. Paljud autismispektri häiretele (autism spectrum disorder ehk ASD — see on laiem mõiste kui autism) iseloomulikud geenivariatsioonid on teada, paljud ootavad avastamist.

Võimalik, et mõne geenivariatsiooni nö sisselülitamisele kaasaaitajaks on infektsioonid ja pestitsiidid.

Arvataksegi, et “plahvatusliku leviku” taga, millest palju kirjutatakse, on vähemalt osalt täienenud teadmised, haiguste täpsem lahterdamine ja diagnostika. Kui tead, mida otsida, siis leiad ka.

Nii on mitmed uuringud näidanud, et sarnaste häiretega laste arv on jäänud samaks, kuid diagnoosid ehk haiguste nimed on muutunud. Keskajal arvati, et laps on haldjate või kuradi poolt vahetatud…

Vanemate vanus kui riskifaktor

Mehed ja naised, kes oma järglastesaamise kaugemasse tulevikku lükkavad, võivad sellega kaasa aidata autistliku lapse sünnile. Vähemalt nii väidab uuring, mis tehtud Põhja-California haiglates viie aasta jooksul (1995-1999) sündinud 132 844 lapsega. Neist 593 sündis autismispektri häiretega.

Uuring näitab, et risk autismispektri häiretega lapse sünniks kasvab koos emade-isade vanusega. Naistel, kel eluaastaid 40 ja rohkem, on 30% kõrgem risk võrreldes 25-29a sünnitajatega. Üle 40ste naiste laste seas on autistlikke üks 123st, 25-29aastastel üks 156st.

Veel rohkem tõstavad riski aga mehed — üle 40aastastel on risk koguni 50% suurem võrreldes 25-29aastastega. Üle 40aastastel isadel sünnib autistlik laps ühel juhul 116st, 25-29aastastel ühel juhul 176st. Mõni aeg tagasi leiti sarnane seos isade vanuse ja laste autismi vahel ka Iisraelis tehtud uuringutes.

California epidemioloog Lisa A. Croen selgitab, et emade vanuse mõju autismi esinemissagedusele on ilmnenud ka varasemates uuringutes, kuid isade vanuse ja autismi võimalikke seoseid on vähe uuritud.

Dr Croen selgitab, et koos mehe vanuse kasvamisega suureneb ka uute geneetiliste mutatsioonide sagedus rakkudes, millest saavad spermatosoidid. Need spontaansed muutused võivadki olla autismiriski kasvuga seoses. Kuid on võimalik, et mitmesugused mitte-geneetilised tegurid, mida on samuti vanematel meestel-naistel rohkem, mõjutavad ka tulemust.

Autism on rohkem poiste, kui tüdrukute haigus. Uuringust ilmneb ka, et autiste on rohkem valgete, kõrgharidusega ja eakamate vanemate laste seas.

Autismi tunnused

Varajaste sümptomite rida on tohutult pikk, kuid mõned neist on:
* laps ei lalise, ei osuta millelegi, ei tee mingeid arusaadavaid žeste aastaseks saamisel
* ei ütle 16kuusena ühtki sõna
* ei kombineeri kaheaastaseks saades kahte sõna
* ei reageeri nimele, kehv silmkontakt
* ei ilmuta huvi lelude vastu
* reastab mänguasju jt asju
* ei naerata

Samas võib Aspergeni sündroomiga (kuulub ASD alla) laps vallata keeli ja lugeda. Nagu ikka terviseprobleemide korral: mida varem saab probleemile jälile ja konsultatsiooni asjatundja juures, seda paremaid tulemusi ravis saavutatakse.

Autistlik laps tajub maailma tavapärasest erinevalt, talle tundub maailm ohtlik ja arusaamatu. Ta ei suhtle teiste lastega, kordab oma tegevusi, ei mõista tagamõtet, ei saa aru sotsiaalsest suhtlemisest, ei mõista mängureegleid, tal on puudulik kujutlusvõime ja uurimiskäitumine.

Autistlikule lapsele võib tema käitumine pakkuda mõnu, selline käitumine võib olla kaitse raske ning ebameeldiva eest.

Allikad:
http://www.kaiserpermanente.org
Vaata lisa: http://www.autismeesti.ee
http://www.autism-resources.com/autism.faq.html
http://autism.about.com