Vananemisega kaasnevate haiguste ennetamine, avastamine ja ravi
Hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi
Ligi pooled üle 65aastased inimesed kannatavad hüpertooniatõve all. Enamikel juhtudest puudub sel teadaolev põhjus ja vaid vähestel tekitab seda kindel põhjus või haigus.
Peamisteks kaebusteks on väsimus, närvilisus, nägemise halvenemine, peavalu ja -ringlus, üldine halb enesetunne koos peavaluga, südame kloppimine ja ka töövõime langus. Esmased sümptomid on kohin kõrvades ning südame pekslemine ka siis, kui ollakse puhkeasendis. Hüpertoonia on süvenev haigus, mille ravi on paraku eluaegne. Pole ravimeid, millega sellest täielikult vabaneda, küll aga aitavad need sümptomeid leevendada ja võimalikke komplikatsioone ennetada.
Kuna kõrgvererõhutõvel ei ole enamasti põhjustajat teada, siis on ainus viis seda ennetada tervislike eluviiside järgimine. See tähendab kehakaalu normaliseerimist, stressi vähendamist, tervislikku toitumist, piisavat liikumist ja hoidumist suitsust ja alkoholist.
Südameinfarkt
Südameinfarkt tekib äkki ja ootamatult ja seda põhjustab veresoone sulgemine nt trombi tõttu. Inimene tunneb tugevat valu rinnus ja tihti kaasneb sellega ka suur hirm. Ometi tekivad enam kui pooled infarktieelsed sümptomid juba enne infartki ja need võivad tekkida päevi, suisa nädalaid enne. Enamasti on nendeks valu südame piirkonnas, väsimus, hingeldamine. Algava südameinfarktiga inimene võib kaotada teadvuse.
Infarkti annab ennetada aastatepikkuse enda eest hoolitsemisega. Inimene peaks külastama regulaarselt arsti, kontrollima veresuhkrut ja vererõhku, sööma tervislikult, olema füüsiliselt aktiivne ja vältima kehakaalu liigset tõusu. Kui tervis hakkab halvenema, peaks koheselt konsulteerima arstiga.
Insult
Südamehaiguste järel on insult ehk ajurabandus sageduselt teine surma põhjustaja. Ehkki see võib esineda ka noortel, on see levinum just kõrges eas.
Insuldil on kindlad sümptomid. Kui need esinevad ja tekib tugev kahtlus, et midagi on valesti, siis tuleks kiiremas korras pöörduda hädaabisse. Nendeks sümptomiteks on ühepoolne näo või jäsemete tuimus, segadus, kõnelemis- ja kõndimisraskused, pearinglus, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired ja nägemishäired.
Insulti võib haigestuda igaüks, kuid on teada riskitegurid mis suurendavad insuldi tekke tõenäosust. Nendeks on suitsetamine, suur kehakaal, kõrge vererõhk, liigne alkohol, suhkurõbi, madal füüsiline aktiivsus, südame rütmihäired ja suur kolestoroolisisaldus veres.
Artroos ehk liigesekulumus
Liigesekulumus ehk (osteo)artroos on kõige tavalisem liigesehaigus, mis tabab enim põlve- ja puusaliigeseid, kuid avaldub tihti ka mujal. Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väikesele osale põhjustab see raskemaid vavusi, mis takistaksid mugavat igapäevaelu.
Liigesekulumuse peamisteks ohuteguriteks on kõrge iga, raske ja koormav töö (ühtlasi sport), liigne kehakaal, vigastused ning ka pärilik soodumus. Artroosi kõige tavalisemaks sümptomiks on liigesevalu, mis tugeveb eriti pärast liikumise alustamist (püsti tõusmine jms).
Osteoartroosi ei saa välja ravida, küll aga on seda võimalik leevendada erinevate valu- ja põletikuravimitega. Turset saab alandada külmakoti või spetsiaalse geeliga — kui nendest pole abi, tuleks loomulikult pöörduda arsti poole. Ennetusena tuleb kasuks igasugune ravivõimlemine.
Osteoporoos ehk luude hõrenemine
Osteoporoos ei põhjusta tavaliselt vaevusi, pigem see hiilib ligi, avaldudes luumurdude ja seljavaluna või suisa selja deformatsioonina (küüruna). Võimalikust osteoporoosist annab märku kehapikkuse vähenemine ja sagedased luumurrud.
Osteoporoosi ennetamine peab algama juba varakult, suisa lapseeas, sest mida tugevamaks ja tihedamaks muutuvad luud lapseeas, seda aeglasem on ka osteoporoosi kulg vanemas eas. Selleks tuleb saada toidust piisavalt kaltsiumi, valke ja D-vitamiine ja hoolitseda selle eest, et oleks piisavalt füüsilist koormust. Aktiivne liikumine muudab luud tugevamaks. Eakatele soovitatakse kepikõndi 3-4 korda nädalas ja pool tundi korraga.
Allikas: gits4u.com
