Kolmest kaks suitsetajat surevad just suitsetamisest tekkinud tervisehädade tõttu, vahendab meesteajakiri Men’s Health värsket Austraalia teadlaste uuringut.

Vanemate kui 45-aastaste uuringus osalenud suitsetajate kohta saadi nelja-aastase vaatlusperioodi jooksul teada, et suitsetamine kui tervistkahjustav tegevus võib neid kolm korda suurema tõenäosusega hauda viia kui mittesuitsetajaid.

Varajane surm, mille põhjustajaks on suitsetamine, tuleneb ka kaasuvatest teguritest – igapäevastest ebatervislikest valikutest. Üksnes suitsetamisega seonduvalt on mõistagi määrav ka see, kui palju inimene täpselt sigareti suu ette tõstab. 

Uuringu kohaselt surevad enneaegselt ja neli korda suurema tõenäosusega need suitsetajad, kel päevas 25 ja rohkem sigaretti suust läbi käib.

Lihtsalt öeldes – inimesed, kes suitsetavad regulaarselt, surevad kümme aastat varem neist, kes suitsu ei tee.

Miks on see nii?

„Meie uuring näitab, et suitsetamine suurendab kuni 30 erineva haigusliku seisundi ilmnemise riski. Neist levinumad on vähkkasvajad, kroonilised kopsuhaigused ja südamehaigused,“ ütleb üks uuringu autoritest Emily Banks. „Suitsetamine mõjutab otseselt kopsu rakke, kuid selle halb mõju tervisele on nähtav tegelikult pea igal kehaosal.“

Iseenda tervist halvendavast tegevusest loobumine vähendab aga tõenäosust surra mittesuitsetajatest varem.

„Kui suitsetamisest loobuda enne 45 eluaastat, siis väheneb risk surra mittesuitsetajatest varem samale tasemele nende inimestega, kes ei ole kunagi suitsetanud,“ märkis Banks. „See ei tähenda, et kõik need halvad asjad, mida suitsetamine on sinu tervisele kogu suitsetatud aja jooksul teinud, kuhugi hetkega ära kaoksid. Nii väldid sa riski otseselt suitsetamisest põhjustatud haigustesse surra.“