Verekaan on inimese parim sõber
Usuti nimelt, et haigusi tekitab n-ö paha veri, mis sisaldab mürke, ning et kaanid imevad need mürgid kehast välja, aidates inimesel niimoodi haigusest vabaneda. Nii tehti kaaniteraapiat peaaegu kõige raviks, alates lühinägelikkusest ja lõpetades kõhukinnisusega.
Vahepeal arenes meditsiin edasi ja kaaniravi vajus unustusse, tänapäeval on paljud inimesed apteegikaanide ravivõimed aga taasavastanud ning selle omapärase raviviisi populaarsus on jällegi tõusuteel.
Olgugi et paljud arstid peavad hirudoteraapiat pigem alternatiivmeditsiini pärusmaaks, on apteegikaanidega tehtav teraapia tõesti tõhus vahend paljude tervisehädade ravis või vähemalt leevendamises. Nii näiteks on teada, et hirudoteraapia aitab ravida vererõhuprobleeme, hormonaalseid häireid, põletikke, hemorroide, glaukoomi, veenilaiendeid, südame isheemiatõbi ning muid südame- ja veresoonkonnahaigusi. Samuti on kaanidepanemisest leevendust leitud ka näiteks migreeni, lihasvalude, nahahaiguste ja paljude “naistehädade” korral.
On juhtumeid, kus regulaarne hirudoteraapia on ravinud koguni gangreeni. Apteegikaani süljel on ka paistetust alandav toime, mistõttu leevendab see turseid.
Hiljuti Saksamaal tehtud uuring näitab aga, et kaaniravi võib aidata ka osteoartriidi puhul. Paljud osteoartriiti põdevad patsiendid väitsid nimelt, et kaaniravi alandas oluliselt nende haigusest põhjustatud valu ja toimis põhimõtteliselt kui valuvaigistav geel. Nende positiivsete mõjude tõttu on hirudoteraapia paljudes välismaa haiglates täiesti igapäevane protseduur, mida kasutatakse n-ö toetava ravina koos teiste ravivahenditega.
Nii mõnedki on kaaniravi kasutanud veel ka kosmeetilise iluprotseduurina — on ju näiteks näitleja Demi Moore kiitnud, et tema palged hoiab noorusliku ja siledana just verekaanide kasutamine.
Kõige rohkem rakendust leiab kaanide panek tänapäeval aga hoopis taastavas kirurgias. Kaani sülg sisaldab nimelt hirudiini (hirudiin saigi nimetuse kaani ladinakeelse nimetuse — Hirudo medicinalis — järgi). Hirudiinil on tugev verehüübimist takistav mõju, see vedeldab verd ega lase tekkida trombidel, mõjudes seega nagu hepariin. Just tänu hirudiinile aitab kaanisülg tagada normaalse verevoolu ja takistab vere hüübimist.
Kui inimene on näiteks mingi õnnetuse läbi sõrme (või mõne muu kehaosa) kaotanud ning see õnnestub tänu kirurgiale opratsiooni käigus “tagasi panna”, on väga kasulik peale operatsiooni kaaniravi rakendada, kuna just see taastab opereeritud kohas normaalse vereringe ja mõjutab soodsalt siirdatud kudesid.
Tuleb tunnistada, et ega kaanide panek just kõige mõnusam tunne ole ja mõne lõõgastava spa-protseduuriga seda võrrelda ei maksa. Kaani sülg sisaldab küll valuvaigistavaid aineid, kuid kerget torget tunneb inimene kaanide panemisel sellegipoolest. Seda võib võrrelda süstlatorkega, kuigi palju oleneb ka loomulikult inimese valulävest ja naha tundlikkusest.
Kaan asetatakse puhtale nahale ning kahe iminapaga nahale kinnitudes lööb väike vereimeja oma hambulised lõuad ohvrisse. Inimesele hambad sisse saanud, imeb ta verd ning “süstib” asemele oma kasulikke aineid sisaldava sülje. Korraga imeb ta verd umbes 15 grammi ning kui kõht täis, laseb ta ohvrist lahti.
See, kuidas inimene end pärast kaaniravi tunneb, on individuaalne. Mõnda valdab otsekohe tõeline energiasööst ja inimene tunneb, et suudab mägesid liigutada. Teisel võib jällegi esineda kerget nõrkust, mis peale lühikest taastumist siiski möödub.
Kaaniravi, nagu teisedki ravimeetodid, eeldab seda, et inimene läbib selle kuurina ehk mitu korda, ühestainsast korrast mingeid suuri imesid ei maksa oodata. Olles läbinud kuuri, tunneb aga patsient end palju paremini ning avastab ehk endalegi üllatusena, et on lahti saanud mõnest tervisehädast, mille all ta juba pikka aega kannatanud on ning millele muudest, n-ö traditsioonilistest ravivahenditest pole abi olnud. Seega ei maksa unustada, et vaatamata meie arenenud tavameditsiinile pakub mõnikord just loodus kõige paremat ja tõhusamat abi.
