Viljatute meeste DNA võib olla kahjustatud

Viljatutest paaridest umbes pooltel juhtumitest peitub viljatuse põhjus mehes. Peamiselt seostatakse seda sperma vähesuse ja/või kehva ujumisvõimega. Kuid viimased uuringud näitavad, et viljatute meeste normaalse välimuse ja käitumisega sperma võib endas peita geneetilisi vigu, mis pärsib laste soetamist.

Clevelandi teadlased uurisid 92 viljatusravi saava mehe spermat ning võrdlesid seda 16 viljaka mehe spermaga. Selgus, et enamusel viljatutest meestest oli defektne sperma, mis nägi välja kas ebanormaalne või ei olnud võimeline küllalt kiiresti liikuma. 25% -l viljatutest meestest aga paistis olevat normaalne sperma.

Seejärel analüüsisid teadlased kõigi katsealuste spermat geneetiliselt, et leida kahjustatud DNA-d. Ootuspäraselt olid ebanormaalse sperma DNA-kahjustused sagedasemad, kuid samas oli kahjustatud ka veidi vähem kui pool normaalse välimusega spermast.

Avastus annab alust muretsemiseks, kuna see võimendab kahtlusi, et mõned kunstliku viljastamise tehnoloogiad võivad isa geneetilise vea lastele edasi anda.

Tavalise katseklaasiviljastamise käigus (IVF) pannakse munarakk(rakud) kokku miljonite spermarakkudega, lootuses, et sperma täidab oma ülesande ja tungib munarakku. Juhtudel, kui mehel on vähe spermarakke, kasutatakse tsütoplasma sisest süstimist (Icsi). Meetod seisneb selles, et laborant süstib ühe väljavalitud spermaraku munarakku.

Uuringud on näidanud, et sellise viljastamistehnika tulemusel sündinud laste hulgas esineb sünnidefekte rohkem ning on alust kahtlustada, et sellise tehnoloogiaga sündinud lapsed on ka ise viljatud. Kardetakse ka, et Icsi beebide seas on vähki haigestumise tõenäosus suurem, aga seda kahtlust ei ole ükski uuring seni veel tõestanud.

Ülalmainitud uuring aga võimendab neid kahtlusi.

Teadusajakirjas Fertility and Sterility avaldatud artikli autor dr Ramadan Saleh: "Icsi tehnikat kasutatakse peamiselt väga halva sperma kvaliteediga meeste puhul. Kahjustatud DNA-ga sperma kasutamine munaraku viljastamiseks võib avaldada soovimatut kõrvalmõju, lõppedes kas ebaõnnestumise, embrüo surma, iseenesliku abordi, lapse vähktõppe haigestumise või järeltulija viljatusega."

Uuringu autorid soovitavad edaspidi rohkem tähelepanu pöörata mitte ainult sperma väljanägemisele, vaid läbi viia ka põhjalikum DNA uuring.