Juba viimased viis aastat on Eesti arstiüliõpilastele õpetatud, et kompleksse ravi juurde kuulub ka haiguspuhune dieedi muutmine ja toetuskomponentide lisamine. Ka praktiseerivatele arstidele on pakutud sel teemal täiendusloenguid. Toetuskomponentide all mõeldakse nii vitamiine kui mineraalaineid.


Eelkõige saab kolmandast e. ravitasemest rääkida vitamiinide C, E, Q, B1, B2 ja B3 puhul. Olgu siinkohal öeldud, et vitamiinide oskuslik, süsteemne ja adekvaatne lisamine raviskeemi ravitasemel on arsti ülesanne ja isetegevus peab olema välistatud. Liig suured, isetegevuslikud annused pika aja jooksul on ebatervislikud, nagu ka pikaajaline vitamiinipuudus. Arstil on tänapäeval võimalik saada infot biokeemilis-kliinilistest tippteadmistest, tema saab ka määrata vajalikud kogused soo, vanuse, tervise seisundi ja iseärasuste, kehakaalu, analüüside, eluviisi jm järgi.

Osadel vitamiinidel on kolm kasutustaset:
1. tase, mis laseb elada, kuid mitte alati terve olla — see on kõigile tuttav RDA ehk soovituslik päevane kogus. Selle koguse saamine on vajalik.
2. tase tagab kiire elutempo juures ja urbaniseerunud ühiskonnas võimaluse kauem tervemalt elada.
3. tase on ravitase, mille peaksid määrama arstid. Ja kuigi vitamiine peetakse tihti teisejärgulisteks ravivahenditeks, on paljudel neist väga konkreetsed kasutamise näidustused.

Vitamiin C: suuremaid doose kasutatakse viirushaiguste ravis, sh viiruslike hepatiitide, gripi jt puhul. Lisaks: artriit, seljavalud, hammaste-igemete haigused, ekseem, psoriaas, akne, lihaste düstroofia, bronhiit, nefriit, reuma, stenokardia, diabeet, ateroskleroos, osteoporoos, prostatiit jt. Omab väikest antihistamiinset e allergiavastast efekti. Kasutatakse koos vitamiinide B1, B2, B3, B6, B10 e B11, E, P (bioflavonoidide), kaltsiumi ja magneesiumiga.

Vitamiin D: oskuslik manustamine võib ravi ühe komponendina olla tõhus osteoporoosi, luumurdude, psoriaasi, akne, diabeedi, katarakti, artriidi jt haiguste raviskeemis. Toime efektiivsem, kui manustada koos vitamiini A ja C, fosfori ja kaltsiumiga. Oraalsed kontratseptiivid vähendavad vitamiini D imendumist.

Vitamiin E: menstruatsioonitsükli häired, klimakteeriumiaegsed vegetatiivsed häired, lihaste düstroofia, aneemiad, dermatoloogilised näidustused nagu nahahaavandid, allergia, akne, artriit, parkinsonism, katarakt, prostatiit, kasvajad, diabeet, südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamine, ateroskleroos, osteoporoos, stenokardia, infarkt, insult, bronhiit, veenide varikoos, tromboos, hemorroidid jt. Toime on efektiivsem, kui lisada ka vitamiinid C, B1, B12, A; inositool, seleen ja mangaan.

Vitamiin Q: päevanormist suurem vajadus kõrgenenud vererõhu, suurenenud vere kolesteroolisisalduse, atero-skleroosi, südamepuudulikuse, isheemia, lihaste düstroofia, neuro- ja kardiomüopaatia, liigesepõletiku, kilpnäärme ületalituse, seniilsuse, immuunsüsteemi häirete, perifeersete vereringehäirete jt puhul. Vajalik ka kolesteroolitaseme alandajate (statiinide) pideval tarbimisel. Algava igemepõletiku ja parodontiidi puhul võib katsetada järgmiselt 30 mg Q10 hommikusöögi ajal ja 30 mg lõunal. Hambakivi peaks enne eemaldatud olema.

Vitamiin B1: seniilsuse, Alzheimeri tõve, diabeedi, aneemiate korral. B1 omastamist takistab alkohol — puudu tavaliselt alkohoolikutel. 2. tase 3-5 mg, terapeutiline tase algab 25 mg. Kasutatakse koos vitamiinide B2, B10 e B11, C, E ja mangaaniga.

Vitamiin B2: ravi ühe komponendina kasvupeetuse, parkinsonismi, Alzheimeri tõve, diabeedi, katarakti, kanapimeduse, glaukoomi, artriidi, nefriidi, akne, dermatiidi, nahahaavandite, juuste väljalangemise jt haiguste/sümptomite korral. On esialgseid uuringutulemusi, mis viitavad võimalusele selle vitamiiniga migreenihoogusid ennetada või nende intensiivsust vähendada. Päevanorm peaks olema 1,4-1,7 mg päevas, tervise optimaalne tagamine nüüdisaja mittetervislikes tingimustes võiks olla kuni 5 mg ning terapeutiline tase algab 25 mg. Kasutada koos vitamiinidega B1, B3, B6, B10, B11, C.

Vitamiin B3: stress, seedehäired, dermatiit, akne, artriit, hüpertoonia, ateroskleroos, hulgiskleroos, peavalu, peapööritus, parkinsonism, epilepsia, diabeet, aitab suurendada “hea” kolesterooli osakaalu, kui tasakaal verelipiidides on paigast ära. Kasutatakse koos vitamiinidega B1 ja B2.

Foolhape (vitamiinid B10 e B11): koos B12 ja B6 on olulised ateroskleroosi ohjamises, et aminohappest metioniinist ei tekiks väga aterogeensete omadustega homotsüsteiini. Paari ühiku võrra kõrgem kolesterooli näit ei ole nii katastroofiline kui homotsüsteiini tõusnud tase. Homotsüsteiini mõõtmiseks on olemas spetsiaalsed testid — küsige arstilt. Foolhappe oskuslik manustamine võib olla tõhus aneemia, tonsilliidi, gastriidi, psoriaasi, ateroskleroosi puhul ravi ühe komponendina. Kasvajate puhul on meelevaldne kasutamine vastunäidustatud. Kasutada koos vitamiinidega C, B5, H, B12, B1, B2 ja B6.

Allikas: “Meditsiiniline biokeemia I”, autorid tuntud biokeemikud M. Zilmer, E. Karelson ja T. Vihalemm.