Üks ja sama meloodia võib ühtedele meenutada surma, teistele õnnetut armastust. Muusika, mis toob pisarad silma, tundub kaunina, samal ajal teeb haiget. Meil oli midagi erilist, me kaotasime selle, ent mälestus annab siiski usu tulevikku. Ehk on võimalik kogeda midagi sarnast veel uuesti…

Muusika viib edasi

Miks siis inimesed ikkagi tahavad kuulata kurba muusikat? See tundub olevat vastuolus psühholoogiliste mudelitega, mis kinnitavad, et soovime vältida negatiivseid tundeid.

Traagiline kunstiteostes, olgu selleks muusika, film või kirjandus, äratab huvi. Lugu annab võimaluse tegelda oma tunnetega ning sellega seoses jääb meile alles lootus.

Pole siis ime, kui baarides kõlavad sageli laulud kaotatud võimalustest. Kurb muusika mõjub võrdlusena — keegi teinegi on kogenud sama ja hakkama saanud.

Muusika mõjub inimesele laulusõnade kaudu, aga ka instrumentaalsena. Muusikapala annab raamid eneseotsingutele, enda loodud loole. See annab meelerahu ja uut jõudu.

Samas on suur hulk inimesi, kes ei armasta kurba muusikat. Nad naudivad rõõmsaid ja reipaid helisid ning eelistavad vaid neid kuulata.

Tunnetes kinni?

Ent suur osa inimesi on siiski kinni jäänud negatiivsete tunnete võrku. Siin tulebki appi aktiivne muusikateraapia, mis on ühendatud tavapärase depressiooni raviga ning on tavaravist märkimisväärselt tõhusam.

Samuti on muusikast abi skisofreenia, autismi ja narkomaania ravi puhul. Ka Parkinsoni tõve, ajuinfarkti, ajuhäirete ja dementsuse hooldamisel ning ravimisel aitab muusika.

Muusikateraapia on lisanud patsientidele keskendumisvõimet, vähendanud ärevustunnet ning parandanud mälu.

Muusika on ka kergendanud südame-, vähi- ja puusaoperatsioone läbi teinud haigete stressi ning aidanud leevendada valusid.

Kõige paremini mõjub lemmikmuusika

Inimesed kasutavad argielus muusikat samamoodi, kui seda tehakse kutselistes teraapiateski: lõdvestumiseks, mediteerimiseks, meeleolu muutmiseks ja ka kehaliseks tegevuseks — muusika teeb õnnelikumaks ja paneb jalad liikuma.

Muusika võib ka parandada või lausa muuta inimese emotsionaalset seisundit. Osa muusika kuulajatest valib kuulamiseks teadlikult tundeid kontrolliva meloodia, osa aga ravib end ise seda märkamata. Üks valib agressiivse tümpsu, teine — üritab rahustada meeleolu.

Muusikat saab kasutada ka terapeutilise töövahendina, kus tähtsaim osa kuulub lemmikmuusikale. Igal meist on oma muusikaline maitse. Ning tulebki kuulata just seda, mis kõige enam mõjub, mida kõige enam naudid.

Õnnelikud inimesed kipuvad sageli laulma — seegi räägib aju tunde piirkondade heast seisundist.

Moodne aju pildidiagnostika on tõestanud, et just tuttav muusika aktiviseerib terve inimese aju kõige tugevamalt. Tuntud loo kuulamist saab võrrelda fotoalbumi sirvimisega, millele meeldiv meloodia annab lisanaudingu. Nii võib kanduda teise aega, teise kohta.

Kui inimestelt küsitakse, milline muusika neile kõige enam meeldib, mainitakse kõige olulisemaks tuttavat muusikat. Teisalt võib ka liiga tuttav kiiresti igavaks muutuda. Inspireerivam ongi ehk selline muusika, mis sisaldab midagi, mis vägagi meeldib, ent lisaks veel osa uut ja huvitavat.

Tee endale kuulamispäevik

Kuidas siis saaks meie kiirel ja äreval ajal saada muusika abil oma painetest ja isegi stressist lahti?

Isegi passiivne muusika kuulamine paneb aju tööle. Ent tõhusamaks abiks võiks varuda endale näiteks pool tundi aktiivset kuulamist. Sobiv aeg oleks enne magama heitmist.

Võiks koostada just nimelt endale sobiva lugude nimekirja. Kogumine õnnestub lihtsalt You-Tube’i ja Spotify abil. Need pakuvad vastavalt vajadusele kõike — relaxation, peace, sleep music

Muusikat tasub kuulata heade kõrvaklappidega, et teised hääled su ümber sind ei segaks.

Kui lisaks kuulamisele üritada veel rahulikult hingata, hakkab stress taanduma. Pulss aeglustub, vererõhk langeb ja lihaspinged kaovad.

Muusika mõjutab autonoomse närvisüsteemi funktsioone 20-40 minutiga. Sellepärast siis see minimaalne pooletunnine õhtune annus.

On hea pidada ka kuulamispäevikut, kuhu võib kirjutada, kuidas muusika sind mõjutab. See, millises tundehetkes tahaksid viibida, võib rääkida mõndagi huvitavat sinust enesest.

Allikas: Hyvä Terveys, mai 2017