Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Oluline on teada, et suhkruhaigusel on mitu tüüpi ning põhiliselt eristatakse 1. ja 2. tüübi diabeeti.

Esimest tüüpi suhkruhaiguse puhul on kõhunäärmerakud lõpetanud eluks vajaliku hormooni insuliini tootmise. Haigestumine toimub äkki, enim puudutab see lapsi ja nooremaid. Tekkinud insuliinipuudus on tagasipöördumatu. Põhjuseks peetakse autoimmunset protsessi, mis hävitab kõhunäärmerakud. 1. tüübi diabeeti pole võimalik ennetada ja sellel ei ole mingit seost inimese toitumis- ja liikumisharjumustega.

Ennetada või aastateks edasi lükata on võimalik teist tüüpi diabeeti haigestumist, mille peamised tekkepõhjused on seotud pärilikuse ja ebatervislike eluviisidega: valede söömisharjumustega, vähese füüsilise aktiivsusega või kõhupiirkonna rasvumisega. Teise tüübi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel vanuses üle 40 ja rohkem, kuid aina enam on seda hakatud diagnoosima ka ülekaalulistel noortel.

Ülekaal ja suurenenud vööümbermõõt tõstavad 2. tüübi diabeeti haigestumise riski. Kui vööümbermõõt ületab naistel 88 cm ja meestel on üle 102 cm, siis on suur risk haigestuda 2. tüübi diabeeti. Kehamassiindeksi näit üle 35 ehk kaalu ja pikkuse vahekord näitab samuti kuulumist 2. tüübi diabeedi riskigruppi.

Teist tüüpi diabeedi puhul toimub veresuhkru kõrgenemine vähehaaval. Tänu sellele üritab organism kõrgema veresuhkruga kohaneda ning enesetunde halvenemine toimub pikkamööda ja märkamatult. Diabeeti haigestumine sageneb vanuse kasvades. Veresuhkru taset peaks mõõtma kõik üle 40-aastased tüsedad inimesed. Samuti need, kellel on kõrge vererõhk või kõrge kolesterool ning kelle suguvõsas on esinenud diabeeti.

  • Oma diabeediriski saab testida SIIN.

Kui diabeet jääb diagnoosimata või on halvasti kontrolli all, siis on suur risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse nagu infarkt või insult. Püsivalt kõrge veresuhkru tase mõjutab samuti silmi, neerusid ning närve, ning on kõrgenenud risk infektsioonide tekkeks. Tagajärjeks võib olla näiteks pimedaks jäämine või jala amputatsioon. Maailmas sureb iga seitsme sekundi tagant üks inimene diabeedi tagajärjel.

Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätese sõnul põeb praegu maailmas diabeeti 387 miljonit inimest ja see arv kasvab kiiresti, aastaks 2035 võib diabeetikute arv maailmas olla kasvanud 600 miljoni inimeseni. Maailmas kulus 2014 aastal diabeedi ja tüsistuste ravile 551 miljardit eurot. 2015 aasta Maailma Diabeedipäev on pühendatud tervislikule toitumisele. Tervislik toit, mis sisaldab lehtköögivilju, värskeid aiasaadusi, täisteratooteid, tailiha, magustamata jogurtit jms vähendab 2. tüübi diabeeti haigestumise riski ja vähendab diabeedi tüsistuste teket diabeetikutel. Lastele tervisliku toitumise kujundamine on oluline, et peatada diabeediepideemia.

Eestis toimub Maailma Diabeedipäevale pühendatud konverents „Normaalne söömine“ 14.11.2015 Tartus.

Tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus võimaldavad ennetada 2. tüübi diabeeti haigestumist. Juhusliku veresuhkru kontrolliga on võimalik seda rasket kroonilist haigust õigeaegselt avastada ja kohaldada õiget ravi.

14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva. Juba kuuendat aastat järjest korraldavad sel päeval Eesti Diabeediliit ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts tasuta veresuhkru mõõtmise. Kõik on oodatud kontrollima oma tervist 14. novembril kell 12–14 Selverites üle Eesti.


Jaga
Kommentaarid