Kirjandust lugedes võib jääda mulje, et ökotoodeteta polegi võimalik jääda ellu. Ökopoode ilmub nagu seeni pärast vihma ja inimesed on hullumas. Ei saa jätta mainimata, et sõna “öko” tähendab ka toote märgatavalt kallimat hinnalipikut.

Kirjutan sellele mahendusele ühest küljest kahe käega alla, teisalt aga olen skeptiline. Olen nõus, et toit peaks tegema tervisele head ning kahtlaste eriainetega toidu töötlemine soovitud tulemust ilmselt ei paku.

Samas peame mõistma, et praeguse seisuga pole “ökotoit” puhtalt rahalist seisu vaadates kõigile lihtsalt kättesaadav.

Kas nõnda polegi kõigil võimalik tervislikult toituda? Ole mureta, päris nii see siiski pole. Ka mina ei ole selle hullusega 100 protsenti kaasa läinud. Pigem eelistan mahetoodangut kindlate toidugruppide puhul. Minu jaoks seostub sõnaga “mahe” eelkõige parem ja n-ö autentne maitse. Lisaks sellelle on toidu kasvatamise protseduur selge ja läbipaistev ning tean täpselt, mida sisse söön.

Üldiselt tekivadki meil Eestimaal mured talvel, kui kohaliku puu- ja juurvilja hooaeg on läbi saanud.

Minu soovitused:

Väldi “plastmassist” tomateid ja kurke
Kes meist ei oleks talviti näinud poelettidel roosasid plastmassitaolisi tomateid ja kollakaks tõmbunud Hispaania kurke? Kuigi kaubandusketid on näinud suurt vaeva viljade isuäratavamaks tegemisel, näevad need sellegipoolest suhteliselt nirud välja.

Maitsest või õigemini maitsetusest ei hakka rääkimagi. Olen ise neist suure kaarega mööda käinud. Kui eelarve vähegi lubab, ostan kvaliteetsemaid versioone või eelistan alternatiivseid köögivilju.

Vali hoolikalt õli
Oliiviõli lendab minu ostukorvi üldiselt pärast hoolikamat valimist. Äärmustesse ei lange, ent väldin madalama kvaliteediga oliiviõlisid, eriti oliivijääkõlisid. Tavaliselt ostan ikkagi neitsioliiviõli. Tasub jälgida, et selle sisse ei oleks segatud ballastiks mingeid teisi õlisid.

Eelistan rafineerimata tooteid, sest neis on säilinud rohkem kasulikke toitaineid. Heaks alternatiiviks on ka kookosõli.

Eelista võimalusel kodumaist
Nagu mainitud, siis ükski äärmus pole mulle meeltmööda. Aga olen ilmselgelt vaimustunud, kui leian poelettidelt kodumaiseid mahepõllumajandusest pärit õunu või maasikaid. Neil on selline päris maitse juures. Ja selle eest olen nõus ka rohkem maksma.

Samuti meenub üks reis Puerto Ricosse, kus kohalik surfiinstruktor pakkus hommikul oma aiast korjatud banaane. Korjamisest oli möödunud kõigest mõni tund, ent banaanid olid juba plekilised. Sel hetkel mõistad, et meie lettidel olevate ja nädalaid kollastena püsivate banaanide taga on tugev inim(pritsi)töö.

Aga ma ei arva, et peaksime teistest toodetest suure kaarega mööda minema. Ilmselgelt meeldib mulle mõte mahepõllumajandusest, ent kui see rahaliselt siiski kellelegi võimalik ei ole, on abiks ka tavalised tooted.