Juua või mitte juua

Tervelt neljandikul eestlastest võib ühel heal päeval tekkida kõhupuhitus või muud vaevused ning seda täiesti tavalisest piimast. See võib nii olla, aga ei pea olema. Aga mida ikkagi teha, kui kõht piimatooteid enam heameelega vastu ei võta — kas peaks piima üldse ära unustama?

Piimatoodete vältimine ei ole laktoositalumatuse puhul parim lahendus, sest see viib toitainetevaese dieedini ja välistab kõikide tavaliste piimal põhinevate toodete nautimise.

Mõnel piimatootel on juba algselt madal laktoosisisaldus, näiteks sulatatud juustul ja võil. Kõvad ja poolkõvad juustud on peaaegu laktoosivabad.

Kui piima lastakse “töödelda” piimhappebakteritel, muutub piimasuhkur piimhappeks, seetõttu on kõikidel fermenteeritud piimatoodetel väiksem laktoosisisaldus kui värskel piimal. Laktoosisisaldus on töödeldud piimatoodetes 65–75% võrreldes algtasemega. Kuid mõnel laktoositalumatusega inimesel võib ka see sümptomeid põhjustada.

Vähese laktoosisisaldusega piimatoodetes on laktoosisisaldus võrreldes tavatootega garanteeritult alla 20%. See on nii väike, et ka enamik laktoositalumatusega inimesi talub neid tooteid probleemideta.

Kõige tundlikumad võivad vajada laktoosivabu tooteid. Seetõttu on välja arendatud meetodid laktoosi täielikuks eemaldamiseks piimast. Meetodi üks eeliseid on piima loomulik, värske maitse võrreldes laktoosi hüdrolüüsimisest põhjustatud magusa maitsega.

Piimajook sisaldab kõiki olulisi piimas leiduvaid vitamiine ja mineraale. Ilma laktoosita piima tuleb ELi õigusaktide järgi nimetada piimajoogiks.

Laktoositalumatus — piimasuhkru imendumise häire

Laktoositalumatuseks nimetatakse ebameeldivaid sümptomeid, mis tekivad piimasuhkru imendumishäire tõttu. Laktoosi lõhustamine on peensoole ensüümi — laktaasi — ülesanne.

Peamiseks põhjuseks, miks täiskasvanud piima ei talu, on selle ensüümi “laiskus” ehk madal aktiivsus ehk hüpolaktaasia. Meil kõigil vähenes selle ensüümi aktiivsus pärast rinnapiimast võõrutamist, kuid erineval määral. Vähenemise määr sõltub suuresti pärilikkusest.

Kui ensüümi on söödud laktoosi kogusega võrreldes liiga vähe, siis osa laktoosist ei lõhustu ega imendu. Mitteimendunud laktoos imab aga vett, mis kasvatab soole mahtu. Tugevneb peristaltika ja toit liigub seega kiiremini edasi.

Imendumata laktoos jõuab jämesoolde, kus langeb bakterite saagiks ja need kasutavad seda oma toiduks. Tekivad gaasid, soole venimine, puhitus kõhupiirkonnas, valu ja gaasivaevused — laktoositalumatuse tüüpilised sümptomid.

Eestis 2006. a tehtud üldrahvastiku uuring näitas, et hüpolaktaasiale iseloomulikku genotüüpi esineb 25% täiskasvanud eestlastest. Oluline on teada, et mitte kõigil, kel esineb hüpolaktaasia, ei teki piima ja piimatoodete tarbimisel vaevusi. See on vaid eeldus!

Vaevuste teke sõltub sellest, kui palju piima juuakse ja millisel kujul piimaprodukte kasutatakse. Kel esineb piimatalumatus, peaksid rõõsa piima asemel kasutama enam fermenteeritud piimatooteid või laktoosivaba piima.

Euroopas esineb tõelist laktoositalumatust kõige vähem Põhjamere rannikul — kõigest 2% inimestest. Kuid mida kaugemale lõunasse ja itta liikuda, seda rohkem seda probleemi esineb — Aasias on riike, kus seda esineb 90%-l kogu elanikkonnast.

Kui peale piima joomist tekib korduvalt soolevaevusi, võib põhjuseks olla laktoositalumatus. Kuid kõhuvalul võib olla ka mitmeid muid põhjusi, seepärast tuleb laktoositalumatuse olemasolu välja selgitada vastava uuringu abil.

Laktoosi imendumist uuritakse vastava koormuskatsega. Mõõdetakse pärast väikese koguse laktoosi tarbimist veres või väljahingatavas õhus sisalduvaid laktoosi lõhustumisel tekkivaid ainevahetusprodukte või imendumata laktoosi tõttu tekkinud gaase.

Sümptomite tekkes ja kogemises on suuri individuaalseid erinevusi. Lisaks laktoosi hulgale mõjutavad sümptomite teket ka mao tühjenemise kiirus, seeduva toidu seedekanalis kulgemise aeg, bakterid ning soolestiku happelisus. Nende tegurite kogemist mõjutavad omakorda psühholoogilised tegurid.

Kui laktoositalumatus on usaldusväärselt diagnoositud, tuleb katse-eksituse kaudu endale sobivad piirid leida — kui palju laktoosi suudate ilma sümptomite ilmnemiseta lõhustada. Selline katsetamine on ohutu — probleem ei süvene ja liiga suurest laktoosikogusest tekkivad sümptomid on õnneks mööduvad.

Piima ja piimatoodete ärajätmine pole õigustatud, sest meie kultuuris on piimal tähtis roll nii valgu kui kaltsiumi allikana. Piim on eesti toidukultuuri oluline osa — hakklihakaste ilma piimata ei ole hakklihakaste.

Allikad:
Katri Peuhkuri: Lactose, lactase, and bowel disorders. Reducing hypolactasia-related gastrointestinal symptoms by improving the digestibility of lactose. Väitekiri. Helsingi Ülikool 2000.
Tuula Vesa: Symptoms os lactose intolerance — Influence of milk consumption, gastric emptying, and irritable bowel syndrome. Väitekiri. Turu Ülikool 1997.
Margus Lember, Suvi Torniainen, Mart Kull, Riina Kallikorm, Peeter Saadla, Tarvo Rajasalu, Hanna Komu, Irma Järvelä: Lactase non-persistence and milk consumption in Estonia. World Journal of Gastroenterology 2006, December 7.
www.valio.ee/zerolactose