Olgu keefir, hapupiim, pett või jogurt — igaühe näol on tegemist väärt toiduainega kõigile dieedipidajatele, pakkudes ka head tuge näiteks antibiootikumravi ajal soolestiku mikrofloora taastamiseks. Kas me aga teame, mille poolest keefir petist erineb? Uurisime lähemalt AS Tere kvaliteedijuhilt Kaisa Ringmäelt.

Keefir

Keefir on tervislik ja kerge vahepala, imeline janukustutaja ning seega hea abimees enne ja pärast treeningut. Keefiris on piimhappebakterid juba osa piimasuhkrut ehk laktoosi ära lõhustanud, mistõttu taluvad keefiri suhteliselt hästi ka laktoositundlikud inimesed, kes värskeid, hapendamata piimatooteid tarbida ei saa.

Keefiri valmistamiseks kasutatakse juuretist, mis sisaldab erinevaid mikroobe, sealhulgas ka pärmseeni. Keefiril on spetsiifiline lõhn, mis on tingitud pärmseente elutegevusest ja mõõdukas, ainult keefirile omase kõrvalmaitsega hapu maitse.

Keefiri hapnemisel toimub nii piimhappeline kui alkohoolne käärimine, selle tulemusena on keefir pisut teravama ja rohkem gaseeritud maitsega kui hapupiim või jogurt.

Oma mitmekesise mikroflooraga võib keefir vähendada näiteks kõhukinnisust. Lisaks on keefiri ja ka teiste hapendatud piimatoodete koostises esindatud paljud mikrotoitained ja vitamiinid.

Keefir on üks parimaid inimese veevajaduse katjaid. Keefiris on suur veesisaldus — keskmiselt suisa 88%, seda vett seob valk, mistõttu selle doseerimine seedetraktist verre toimub sobivalt aeglaselt ehk märksa funktsionaalsemalt kui sama koguse tavalise vee joomise järel.

Happelise keskkonnana kasutatakse keefiri muu hulgas ka erinevate lihamarinaadide alusena, mõõdukas happesus soodustab liha sidekoe pehmenemist. Samas saab keefirist hästi ka tarretisi, kooke, kokteile ja teisi roogi valmistada.

Klaasitäis keefirit annab ligikaudu 100 kilokalorit toiduenergiat.

Hapupiim

Hapupiim on piimhappebakterite puhaskultuuridega ehk juuretisega hapendatud piim, mis peab oma konsistentsilt olema tihe, puhta hapu maitse ja lõhnaga. Hapupiima valmistamisel kasutatakse üldjuhul juuretisi, mis sisaldavad piimhappebakterite Lactococcus lactis ssp. lactise ja/või Lactococcus lactis ssp. lactis biovar diacetilactise ning vahel ka Leuconostoci liike. Eelkõige on need tehnoloogiliselt tähtsad mikroobid, mis annavad hapupiimatootele neile omase maitse ja lõhna.

Hapupiimas sisalduvad piimhappebakterid tasakaalustavad mao ja soolte talitlust, suurendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet.

Klaasitäies hapupiimas on energiat 80 kilokalorit.

Pett

Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Pett on ühtlase konsistentsi, puhta ja hapuka maitse ning kergelt hapukoorevõi lõhnaga toode. Poes müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel spetsiaalse juuretise kaasabil. Konsistentsi parandamiseks lisatakse petile ka mõningal määral lõssi ehk rasvata piima.

Pett sisaldab erinevalt hapupiimast ja keefirist ka enam piimasuhkrut ehk laktoosi. Lisaks muidugi kaltsiumi, täisväärtuslikke valke, mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja minimaalselt kolesterooli. Eriti tuleks peti puhul ära märkida organismile hädavajaliku letsitiin, mis on petis oluliselt kättesaadavam kui piimas. Või valmistamisel muutub letsitiin aga kättesaadavaks ning jääb suures osas petipiima.

Peti mikrofloora sisaldab piimhappebaktereid Lactococcus lactis ssp. lactis ja/või Lactococcus lactis ssp. Cremoris, aga ka baktereid Lactococcus lactis ssp. latis biovar diacetilactis ja Leuconostoc mesenteroides ssp. Cremoris.

Klaasitäis petti annab vaid 60-70 kilokalorit toiduenergiat.

Jogurt

Jogurt on puhta, pehme, mõõdukalt hapu maitse ning tüüpilise lõhnaga hapupiimatoode. Jogurtit saadakse piimast, lõssist ja rõõsast koorest hapendamisel erinevate mikroobide puhaskultuuridega — juuretisega. Jogurti juuretises on kahte liiki baktereid: bulgaaria kepikesed Lactobacillus delbrueckii spp. bulgaricus ja piimhappe streptokokid Streptococcus salivarius spp. thermophilus. Jogurti juuretises olevatel bakteritel on mitmeid ülesandeid: nad lõhustavad piimasuhkrut, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna- ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ja sünteesivad vitamiine.

Jogurtil on teistest hapupiimatoodetest tavaliselt suurem kuivainesisaldus, mis tähendab, et osa veest on eemaldatud või on lisatud näiteks lõssipulbrit või piimavalku. Suurem kuivainesisaldus tähendab tavaliselt kõrgemat valgusisaldust ehk tootel on mõnevõrra suurem toiteväärtus.

Jogurteid on võimalik valida väga erineva rasvasisaldusega, näiteks Tere jogurtite rasvasisaldus on 1,5-5,8%. Valida on ka maitsestamata jogurti ja mitmesuguste puuvilja-marjamaitsete vahel.

Maitsestatud jogurtid on kõik magusad, seega sisaldavad ka rohkem süsivesikuid. Näiteks klaasitäis 1,5% maitsestatud joogijogurtit sisaldab ligikaudu 160 kilokalorit.